/nginx/o/2023/04/06/15241232t1h630a.jpg)
Vanemas eas ohustavad inimesi kaks levinud silmahaigust – glaukoom ja hallkae ehk katarakt, mida kahjuks sageli omavahel segi aetakse. "Mõlema silmahaiguse varajasel avastamisel on tähtis seeniori eneseteadlikkus," nendib Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kristel Harak.
Miks neid kahte täiesti erinevat haigust sageli segi aetakse? "Ehk on põhjus selles, et vanasti nimetati glaukoomi roheliseks kaeks, rohekaeks. Praegu seda nimetust väl-ditakse," vastab silmaarst.
/nginx/o/2023/04/06/15241235t1h56b1.png)
Glaukoom on silmaarsti sõnul enamasti kõrge silmarõhuga kulgev haigus, mis põhjustab pöördumatut nägemisnärvi kahjustust, mida inimene haiguse algusjärgus ise ei taju. Glaukoomi saab ravi abil kontrolli all hoida, kuid välja seda ravida ei saa, mistõttu peab inimene haigusega silmitsi seisma terve elu.
"Hallkae on aga aeglaselt kulgev silmaläätse hägustumine, mille sümptom on udusemaks muutunud nägemine. Seda haigust on võimalik operatsiooniga ravida," ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kristel Harak.
Hallkae ehk katarakt on silmaarsti kinnitusel üks sagedasemaid vanemas eas esinevaid silmahaigusi. Tegemist on silmaläätse hägustumisega, mille tulemusena langeb nä-gemisteravus ja kontrastitundlikkus. "Silmaläätse hägustumine on järk-järguline protsess. Algstaadiumis ei pruugi see nägemist oluliselt häiridagi. Nägemine hakkab vähehaaval hägustuma, kuid see protsess on täiesti valutu. Võib esineda ka topeltnägemist ja halosid valgusallikate ümber."
Üks muutus võib silmaarsti sõnul olla ka lugemisprillide vajaduse kadumine. "Hallkae tüüpe on mitu ja seetõttu on ka kaebused erinevad. Reeglina muutub hallkae tagajärjel nägemine järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib esineda ühes või mõlemas silmas, kuid see ei levi ühest silmast teise," kirjeldab doktor Kristel Harak.
Katarakti võivad põhjustada mitmed tegurid, nagu traumad, üldhaigused (diabeet) või muud silmahaigused.
"Kahjuks mängib katarakti tekkel suurt rolli perekondlik eelsoodumus, eriti noores eas tekkiva katarakti korral. Kõige sagedamini on aga katarakti teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega, mille olemus pole tänapäeval lõplikult selge. Seetõttu ei tunta veel ühtegi ravimit, mille kohta oleks tõestatud katarakti ära hoidev või raviv toime. Seni on
katarakti ainus tõhus ravi operatsioon," kõneleb silmaarst Kristel Harak.
Katarakt on kõige levinum silmahaigus ja selle operatsioon kõige sagedasem operatsioon silmakirurgias.
Katarakti tekkimise teooriaid on mitu ja need räägivad silmaarsti sõnul sageli üksteisele vastu. "Vanusest tingitud hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning UV-kiirgus. Seega on tervislikud eluviisid ja toitumine ning kvaliteetsete, sajaprotsendiliselt UV-kiirguse eest kaitsvate päikeseprillide kandmine juba alates varakevadest väga olu-lised," paneb silmaarst südamele.
Katarakt on progresseeruv silmahaigus, kuid kõikide katarakti tüüpide kulg on varieeruv ja ettearvamatu. Peamine sümptom ongi nägemise hägustumine, kõike enda ümber nähakse otsekui paksu udu seest. Ka tekivad tasapisi probleemid ereda valguse käes olles: silmad ei kannata päikesevalgust. "Isegi tänavalaternad võivad tunduda liiga eredad ja kiirguvad. Tekivad halod valgusallikate ümber. Aegamisi, sest kae sümptomid ei teki üleöö, hakatakse kõike enda ümber nägema kahekordselt. Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist. Värvid võivad näida tuhmimana, kollakana," loetleb Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kristel Harak.
Nägemishäire ulatus sõltub sellest, millises piirkonnas ja kui palju on silmalääts hägus-tunud. "Kui hägusus on läätse tuumas ehk keskosas, võib areneda lühinägelikkus juba varases staadiumis. Nii võib seni kaugnägelik olnud inimene ühtäkki avastada, et saab lugeda ilma prillideta. Kahjuks on see tavaliselt vaid ajutine."
Kui hägusus asub silmaläätse tagumises piirkonnas, on nägemine häiritud ainult osaliselt ja inimene näeb peaaegu normaalselt. Probleeme võib tekkida eredas valguses.
Kahjuks ei tunta silmaarsti sõnul praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Kuna hallkae on üks levinumaid silmahaigusi, on Eestis osavaid silmakirurge palju ja kaeoperatsioonid kõige väikesema tüsistuste riskiga silmalõikused. "Seda operatsiooni ei tasu peljata," rõhutab Ida-Tallinna Keskhaigla silmaosakonna õendustöö koordineerija Maire Vilimaa.
/nginx/o/2023/04/06/15241237t1h5e53.jpg)
Glaukoom on krooniline silmahaigus, kus nägemisnärvi kahjustuse põhjus on enamasti silma siserõhu tõus, kuid mõnikord on glaukoomi teke võimalik ka normaalse silmarõhu juures. Silma siserõhu tõus on tingitud silmasisese vedeliku äravooluteede haiguslikust takistusest. Ravimata haiguse korral viib silmanärvi kahjustus vaatevälja üha suureneva ahenemiseni. Nägemisvõime võib aastate või isegi loetud kuude jooksul täielikult kadu-da. Glaukoom ei ole nakkav, eelsoodumus sellesse haigusesse haigestuda on kaasasün-dinud.
"Glaukoomi on kahte tüüpi: avatud nurgaga ja suletud nurgaga glaukoom," selgitab ITK silmaosakonna õendustöö koordineerija Maire Vilimaa. "Avatud nurgaga krooniline glaukoom on kõige sagedamini esinev glaukoomi tüüp. Vedeliku äravoolukanalid sulguvad järk-järgult ning silma siserõhk suureneb. Glaukoomi korral tekkiva nä-gemisnärvi kahjustuse üks riskitegur ongi silma siserõhu tõus. Silma talitluseks ja kuju säilitamiseks on rõhk silmamuna sees hädavajalik. Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vedeliku tootmine ja väljutamine on normaalses tasakaalus, püsib silma siserõhk terves silmas vahemikus 10–21 mmHg (mm elavhõbedasammast). Silma siserõhu ööpäevane kõikumine on ±4 mmHg.
