KODU ⟩ Kuhu viia kodus üleliigseks muutunud raamatud?

Vanad raamatud. Foto: Erakogu

Mida teha kolimise või remondi käigus ette jäävate vanade raamatutega, mida ükski pere-liige pole kümme aastat kätte võtnud? Kas neil on veel mingit väärtust või tuleks need viia lähimasse jäätmejaama?

Antikvariaatides pakutavaid raamatuid uurides selgub, et väärtuslikud võivad olla väga erinevad nõukogudeaegsed raamatud, enne jäätmejaama viimist tasuks teha veidi uurimistööd.

Õnneks leidub Eestis lisaks Eesti Hoiuraamatukogule ka mitmeid mittetulundusühinguid, seltse ja muid algatusi, kes nõukogudeaegse kirjavaraga tegelevad, nii et kodus tüliks muutunud raamatuid ei pea kohe prügikonteinerisse tassima. Vanadele raamatutele on lugejaid nii mõneski kohvikus, lennujaamas, bussijaamades või tänavaraamatukogudes. Üha sagedamini kohtab asumites ka spetsiaalseid raamatukappe, kuhu endale mitteva-jalikke raamatuid viia ja endale lugemiseks võtta. Tallinnas näiteks asub Kadrioru raam-atukogu juures tegutsev lugemispaviljon. Tasub vaid silmad lahti hoida!

Kodus sortimine on keerukas

"Uuskasutuskeskusele võib tuua heas korras raamatuid, sealhulgas nõukogudeaegseid juturaamatuid. Tunnistame, et mingi osa võib neist ka meilt jõuda makulatuuri, sest sellest perioodist on tiraaže, mis on väga suured ja siiani paljudes kodudes olemas," sel-gitab ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Esme Kassak. "Samas on nende seas palju haruldaseks muutunud sarju ja väiksema tiraažiga raamatuid. Ennekõike muidugi sari "Seiklusjutte maalt ja merelt" aga ka mõned vanad "Mirabilia" sarja raamatud.

"Kodus ise sortides võibki keerukaks osutuda otsustamine, millised alles jätta ja millised mitte. Üks erand on siiski teatmeteosed ja seda põhjusel, et neis sisalduv info on tänaseks vägagi ajale jalgu jäänud. ENE võib kellelegi ehk nostalgilist väärtust pakkuda, aga üldiselt harva. Ka kunagi kõrges hinnas olnud fotodega kudumis- ja heegeldamisraama-tud võivad ainuüksi mustvalgete fotode kvaliteedi pärast olla paljude huviliste silmis ae-gunud. Palju selgema mustri, foto ja juhise saab internetist või tänastest käsitööaja-kirjadest ja -raamatutest," selgitab Esme Kassak.

Samas mõni teine aimeteos võib olla tema sõnul kõrges hinnas, näiteks "Purjetaja käsiraamat". "Seepärast julgustame tooma uuele ringile küll vanu juturaamatuid, ent mitte nii väga teatmeteoseid, kuigi tasub tähele panna, et nendegi seas võib leida rariteete."

Uuele ringile võib tuua ka hästi säilinud vanu ajakirju. Oma raamatud võib viia kodule lähimasse Uuskasutuskeskuse kauplusse. "Uuskasutuskeskusel on üle Eesti üheksas lin-nas 17 poodi, annetusala asub kõikidel poodidel kohe ukse juures," julgustab Esme Kassak.

"Kahjuks meil valmis spikrit ei ole pakkuda, et milline raamat on väärtuslik, milline mit-te. Vaatame iga raamatu puhul eraldi netist järele, selleks on omad asjatundjad poodides. Näiteks 1950.–1960. aastatel välja antud sari "Seiklusjutte maalt ja merelt" – see on terve eraldi n-ö teadus hindamaks, milline sarja raamat kui palju maksab. Mu enda viimatine üllatus oli, et "Tom Sawyeri" raamatu (1956) hind on eri pakkujatel 40–65 eurot. Isaac Asimovi raamatud "Mirabilia" sarjast on endiselt hinnas. Aga "Tom Sawyeri" rekord oli hiljuti osta.ee-s 146 eurot! Meil oli "Tom Sawyer" novembris müügil 40 euroga ja leidis ruttu uue omaniku."

Kalleimad nõukogudeaegsed raamatud on Uuskasutuskeskustes jäänud 40 euro kanti ja enamik neist "Seiklusjuttudest maalt ja merelt". "Näiteks seesama "Tom Sawyer ja Huckleberry Finn", "Sannikovi maa" (1956)," nimetab Esme Kassak. Ning ütleb, et nii

mõnigi Uuskasutuskeskuse kaupluseid külastav raamatute kokkuostja on müüjatele juba nägupidi tuttav. "Hiljaaegu näiteks osteti meilt "Tom Sawyer ja Huckleberry Finn" sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt" (1956) 40 euroga ning juba õhtul oli raamat Facebookis vanavara grupis edasimüümisel. Mõned meilt ostetud asjad on kollektsionäärid ka osta.ee keskkonda müüki pannud. Seetõttu ongi meie kauplustes mõned raamatud müügil veidi krõbedama hinnaga. Meiegi ei taha poolmuidu ära anda, kui koguja platsis, vaid anda ka tavaostjale võimaluse," selgitab Esme Kassak.

Suur-Sõjamäel asuva Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru sõnul võtavad nad vastu kõik raamatud, millel on "säilinud raamatu välimus". Paraku jõuavad Suur-Sõjamäele sageli raamatud, mida on aastat kümme või enamgi hoitud keldris või garaažis, kuni lõpuks otsustatud siiski hoiuraamatukokku viia. "Võite ise arvata, mida niiskus on kümne aastaga nende raamatutega teinud," kahetseb Kalju Tammaru. Nii lähevadki siis pooled sel moel säilitatud raamatutest paratamatult makulatuuri. "Aga põhimõtteliselt võtame vastu kõik raamatud, olenemata keelest ja sisust ja aastaarvust."

Hakake ise raamatukaupmeheks

Aga äkki hakkaks ise raamatukaupmeheks? Elu muutub põnevamaks ja väike pensionili-sa kulub ju marjaks ära. Kuidas aga selgust saada, millised nõukogudeaegsed raamatud võiksid ka praegusel ajal ostja leida?

"Väärtus on igal raamatul, kuidas keegi seda hindab," lausub Kalju Tammaru. "Kui "Seiklusjutte maalt ja merelt" on paljude jaoks mälestus ja mitmed raamatud sealt kullav-aramus, siis isegi selles sarjas on raamatuid, mis täna enam ei kõneta ja erilist sisulist väärtust ei oma. Küll aga sari tervikuna on paljudele mälestus. Lisaks soetatakse selle sarja raamatuid kui tervikut. Terve sari, 55 raamatut maksab 600–2000 eurot sõltuvalt raamatute seisukorrast.

Raamaturingluse raamatupoe juhataja Rene Noni sõnul on sarja kõige hinnalisem raamat 1955. aasta "Oikumeeni äärel", mille müügihind on umbes 140 eurot. Väga nõutud on ka "Pärija Kalkutast" (1962) väärtusega 60–70 eurot. "Paraku jõuavad meile sageli täiesti kapsaks loetud seiklusjutud, heas korras nii vanad teosed on tõeline haruldus."

"Paljudele on väärtuslikud nende lapsepõlve või noorusaja raamatud, näiteks "Kollase rähni ordu". Muidugi Astrid Lindgreni lasteraamatud, vanad aabitsad. Hoolimata uutest trükkidest otsitakse ja hinnatakse Jüri Üdi luulekogusid, Hando Runneli "Punaste õhtute purpurit"," selgitab Kalju Tammaru. Mitmeid tänini tagaotsitavaid ja hinnatud raamatuid ilmus "Loomingu Raamatukogu" sarjas. Näiteks Solženitsõn. "Kindlasti on palju tõsisemaid raamatuid, osale pole seni analooge ilmunud, kuid nad on väärtuslikud kitsa-male ringile lugejatest, näiteks "Eesti NSV floora" 11 köidet. Meie siin hoiuraamatuko-gus näeme, et väga nõutud on mõlemad Orwelli raamatud, "Stepihunt", lisaks Hessele otsitakse Camus', Mothanderi jt raamatuid," loetleb Kalju Tammaru.