Eaka inimese luuvalu taga võib mõnikord peituda haruldane verehaigus

Hulgimüeloomi teadlikkuse tõstmisse annab panuse ka Tallinna Teletorn, mis on värvunud 29.-31. märtsini punastesse toonidesse. Foto: Tiit Mõtus

Igal aastal saab hulgimüeloomi ehk pahaloomulise vereloome kasvaja diagnoosi ligikaudu 100 eestimaalast, enamus haigestunutest on vanusevahemikus 65–75 aastat, mõnikord aga tabab haigus keskealisi ja nooremaidki, kuid seda väga harva.

„Haigus algab üsna tasapisi – esimesteks sümptomiteks võivad olla valud seljas või roietes, harvem mujal,“ sõnas PERHi onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst-keskuse juhataja dr Mariken Ross. „Kaebuste hulgas võivad olla ka nõrkus, õhupuudus, südamekloppimine, mis on tingitud punavere vähesusest ehk aneemiast, mida kinnitab ka vereproovis langenud hemoglobiini tase.“

Dr Ross lisab, et kui inimesel on teadmata põhjusel kahjustunud neerude töö, siis arst võiks ühe võimaliku põhjusena kahtlustada hulgimüeloomi.

Hulgimüeloomi haigestumise põhjused teada ei ole, kuid haigust võivad soodustada teatud keskkonnategurid.

„Hulgimüeloomi haigestumise põhjused teada ei ole, kuid haigust võivad soodustada teatud keskkonnategurid ja kemikaalid, nagu benseen, pestitsiidid, ka asbest. Kindlasti ei ole hulgimüeloom pärilik,“ lausus dr Ross.

Ravivõimalustest rääkides toob dr Ross esile kaasaegse personaliseeritud meditsiini olulisuse: „Ka hulgimüeloomi puhul kasutatakse bioloogilist ja sihtmärgistatud ravi, mis tähendab, et igale patsiendile lähenetakse erinevalt, arvestatakse tema kaasuvaid haigusi, seisundit, võimaluste piires ka soove ning kõike seda kombineeritakse haiguse enda geneetiliste andmetega, nii leitakse patsiendi jaoks parimad ravivariandid. Teatud olukordades on aga endiselt kasutuses tavapärane keemiaravi ning samuti tehakse uuema ja vanema ravi kõrval tüvirakkude siirdamist, mis võimaldab haiguse maksimaalselt alla suruda.“

Dr Ross märgib, et hulgimüeloom võib olla väga ettearvamatu kuluga. „Seda, kui palju aastaid inimene tänu ravile juurde saab, ei oska me keegi ette ennustada. Meil on patsiente, kes on koos oma haigusega elanud üsna täisväärtuslikult üle 10 aasta või oluliselt kauemgi, kuid on ka patsiente, kelle haigus hoolimata pingutustest progresseerub kiiresti ja agressiivselt. Võib aga öelda, et patsientide elulemus ajaga aina paraneb ning need, kes saavad täna diagnoosi, elavad tänu meditsiini tohutule arengule potentsiaalselt kordades kauem kui 10 aastat tagasi diagnoosi saanud.“

„Hulgimüeloomi ravi rahastab haigekassa ning me suudame pakkuda sama head ravi kui teised Euroopa riigid, sealhulgas Põhjamaad. Kui riiklik rahastamine ei ole mõne meie patsiendi puhul ravimite arengule järele jõudnud, on suureks toeks Vähiravifond Kingitud Elu, just nemad on meie haigetele alati abistava käe ulatanud,“ lausus dr Ross.