Mürgistusi saab vältida teadlikult toimetades

Tulbisibulad. Foto: Toomas Huik

Loodusel on eriline võime meid samaaegselt lummata ja ähvardada. Teame ju kõik, et sageli on ilusaimad taimed ühtlasi kõige ohtlikumad. Ohud võivad varitseda ka seal, kus neid oodata ei oskagi.

Ehkki arglik rästik on meie ainuke suhteliselt mürgine loom ja mürgiämblikke või -kalu meil looduslikult Eestis ei ole, on see-eest nii koduaias, kodudes kui ka looduses hulk mürgiseid taimi, seentest rääkimata. Kuigi 1 cm³ mis tahes mürgist seent või taime ja kuni kolm või isegi viis mürgist marja eluohtlikud ei ole, võib mõnede taimede mahl ärritada limaskesta ja tekitada suhu sattudes eluohtliku turse, kirjutab Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Aiandushuvilise jaoks mõjub kevad nagu uue aasta algus. Peale pikka ning külma talve, täis lõputut lund ja pori, toob uus aastaaeg endaga tuhina aias toimetada, et pimedusele kaotatud päevad tagasi võita. Sageli toimetame, siis kõiksuguste erksavärviliste lilledega, mis hingele ja meelele kosutust pakuvad.

Seejuures on kohane meeles pidada, et aiatööde tegemisel kannaksime kindaid. Seda kiputakse unustama ja lillesibulatega askeldatakse paljaste kätega. Sellel võib olla ebameeldivad kõrvalnähud. Näiteks askeldades tulbisibulatega ilma kinnasteta võib kätel esineda „tulbisõrmede“ nime all tuntud tugev naha põletik, mis väljendub punetuse, villide või koguni ekseemi näol.

Lisaks tasub olla valvas, kui lillesibulaid hoitakse keldris või sahvris toidukraamiga kõrvuti. Hea mõte oleks need sellisel juhul vastavalt märgistada. Kahjuks on ette tulnud juhtumeid, kus tähelepanematusest on toidulauale sattunud ka lillesibulad.

Ka toataimed nõuavad tähelepanelikkust

Lastelaste küllatulekul tasub olla eriliselt tähelepanelik, sest kõige väiksematele meeldib maailma avastada maitsmise teel. Seetõttu on hea mõte kõik taimed, sealhulgas lõikelilled, laste käeulatusest eemale panna, et nad oma avastamisretkedel liiga julgeks ei saaks minna. Tõsiasi on see, et lapsed pole mitte ainult ettearvamatud, vaid ka erakordselt kiired. Niisiis on targem paar sammu ette mõelda, sest võid kindel olla, et omajagu äpardusi juhtub nii või teisiti. Kui siis üks mure on juba eos lahendatud, võib kohe mõnevõrra kergemalt hingata.

Ohud koduaias

Taime-marja-seenemürgistuse puhul on hea see, et tavaliselt ja eriti laste puhul saab õigel ajal aidata ka kodus, kuhugi tormama ei pea. Sellistel juhtudel tasub mürgistusinfoliini numbrit 16662 hoida kiireks konsultatsiooniks telefonis. Helistada tuleb võimalikult kiiresti pärast õnnetuse toimumist, vastatakse ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel.

Paljud mürgistused juhtuvad tavaliselt kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavate taimedega: näiteks Alpi kuldvihm, sõrmkübar, käoking, metsviinapuu, sügislill, näsiniin, leedrid. Kui peres on väikesed lapsed, tasub tutvust teha, kas olemasolevad või ostetavad taimed (ka toas olevad) on mürgised või mitte. Kui liigutakse looduses või minnakse väikeste lastega aiapeole, tasub sihtkoha taimestik endale selgeks teha.

Looduses liigu teadlikult

Lastega aias, pargis või metsarajal käies on oluline ühtteist samuti meeles pidada. Esmatähtis on jälgida, et nad ei pistaks söögikõlbliku pähe suhu mõnd mürgist taime. Selleks on paslik väiksematele selgitada, et kõik taimed ei sobi söömiseks. Kuna laps alati silme all ei ole, siis millised on need ohumärgid, et kahtlustada võib mürgistust? Erinevalt täiskasvanust ei saa näiteks alla kaheaastase lapse käest küsida, mille üle ta kaebab, aga tema käitumine on tugevasti muutunud. Kui ära on söödud-joodud mõni taim-lill, on suu-käed- riided sageli sellega koos.

Erinevalt täiskasvanust ei saa näiteks alla kaheaastase lapse käest küsida, mille üle ta kaebab.

Tavaliselt on esmaseks kaebuseks mürgistuse korral nii täiskasvanutel kui lastel iiveldus ja oksendamine. Tugevalt limaskesta ärritavate taimede puhul tekib tugevam süljevoolus ja huuled lähevad paiste. Sellisel juhul tunneb näiteks laps end kehvasti: on näost ära, käitub tavalisest erinevalt. Halvemal juhul mõne aja möödudes ei saa ka laps enam hingata, neelata. Laste kõri ja hingetoru on väga kitsad ning vähimgi paistetus kipub õhu juurdepääsu takistama.

Eriti tuleb südamele panna, et kui on ära söödud või nätsutatud mingi taimeleht, mari, tablett, vedelik, ei maksa ootama jääda tervisekaebuste tekkimist, mingeid sümptomeid. Alati tasub helistada kohe mürgistusteabekeskusesse numbril 16662, sest vahel võib sümptomite tekkimisel olla efektiivseks sekkumiseks juba hilja.

Kõige kindlam on kehtestada lastega reeglid, et enne mistahes taime maitsmist, tuleb see eelnevalt ette näidata ja küsida, kas see sobib söömiseks. Ka millegi niivõrd ohutuna tunduva nagu lillekimbu tegemine, võib kaasa tuua ebamugavusi, sest paljude lillede nagu ka enamuse kevadlillede mahl võib ärritada lapse nahka ja silmi.

Mida teha, kui kahtlustad mürgise taimega kokkupuudet?

Esmalt, tuleb suu puhasta taimeosadest ja loputada veega. Taimeosa alla neelamise korral anna kannatanule väikeste lonksude kaupa vett juua ning ürita välja selgitada millist taime söödi ja kui palju. Helista mürgistusennetusinfoliinile 16662 ja küsi julgelt nõu. Infoliini õed oskavad öelda, kas tegu on mürgise taimega, kas manustatud kogus on tervisele ohtlik, kui pikk on ohtlik aeg ja mida tuleks ette võtta.

Mõõdukas ettevaatlikkus on ainult kasulik. Taimedel on tohutult palju häid väärtusi, olgu selleks siis silmailu, värskem õhk või vitamiinide rohkus. Orienteerudes taimemaailmas teadlikult ja õpetades seda ka tulevastele põlvedele, saame eesootavast kevad-suvest võtta maksimumi.