ELULUST ⟩ Loomasõber Aleksei Turovski: „Me võiksime loomadelt puhkust ja puhtust õppida.”

Aleksei Turovski Pernova Loodusmajas hunti kallistamas. Foto: mailis ollino

Legendaarse zooloogi Aleksei Turovski (76) roll inimeste harimisel loomade ja looduse tundmise asjus on hindamatu. Ta räägib nii veenvalt ja väljendusrikkalt, et paneb end kuulama nii kahe- kui kaheksakümnesed.

„Peamised käitumisvormid, mida võiksime loomadelt õppida, on puhkus ja puhtus. Teie lemmikloom magab kodus väga sügavalt, täiel rinnal. Milleks seda vaja on? Aga selleks, et närvisüsteem saaks rahuliku sügava une ajal korrastada kogu organismi ainevahetust. Uni tõepoolest ravib. Sügavas uneseisundis saab närvisüsteem suurepäraselt täita rakkude toitmise funktsiooni,” nendib ta.

"Inimesed on päris kindlasti loomad. Oleme selgroogsed, imetajad, seltsi poolest esikloomalised, primaadid. Alamselts: pärisahvilised. Meie sugukonnas on veel gorilla kahe liigiga, orangutan kolme liigiga ja šimpans kahe liigiga. Meie alamliigi nimetus on homo sapiens sapiens. See on väga huvitav uurimisala," kinnitab Aleksei Turovski.

Mida võiks loomadelt paarisuhtes õppida?

Loomariigis on kaks peamist nn reproduktiivset konkurentsitüüpi: K-tüüp ja R-tüüp. R-tüübi loomad toodavad korraga kümneid ja sadu tuhandeid, isegi miljoneid lapsi. Tursk näiteks koeb ja tal on üle miljoni marja. Tegelda iga sellise lapsega individuaalselt pole võimalik.

Inimesed ja peaaegu kõik kõrgemad püsisoojased loomad (10 000 linnuliiki ja 5600 imetajaliiki) tegelevad igaüks oma lapse toitmise, kasvatamise, kaitsmise – ja pange tähele – õpetamisega! Sellised on ka paljud kalad, roomajad, aga ka kõigusoojased konnad ja kärnkonnad. Säärane paljunemine on K-tüüpi reproduktsiooni konkurentsi vorm. Mõistagi on taolistel liikidel lapsi vähe.

Paarisuhtest rääkides tasub vaadelda linde. Paarisuhted on just lindude hulgas levinud. Imetajatel on see väga haruldane nähtus. Monogaamsed on vaid mägrad, koiotid, hundid, šaakalid, gibonlased. Samuti kõrgemad leemurid ja isegi osa närilisi.

Lindudel enamasti paarisuhe püsib. Papagoid elavad 50 aastat lahutamatus abielus, kusjuures ollakse kogu aeg koos. Väga head laste eest hoolitsejad on paljud kalad. Näiteks ogalik, kusjuures enamasti just isa, mitte ema.

Kaladel eksisteerib ka paarisuhe, aga see on väga haruldane nähtus. Näiteks Aafrika suurtes järvedes elavad sägalised, kelle suured isad hoiavad marjaterad ja hiljem ka maimud suus. Palju väiksem, vilgas ja kiskjalik ema püüab kala ja loob kalamarja, millega toidab neid alalõpmata näljaseid maime.

Inimesele on monogaamsus omane ilmselt suurel määral tänu tsivilisatsiooni arengule – lihtsalt ei saanud teisiti. Tõenäoliselt algas see siis, kui inimene hakkas paikseks, asus maad harima ja toiduks taimi kasvatama. Suurepäraseid emasid ja isasid, kes tõepoolest ennastsalgavalt laste eest hoolitsevad, kohtab loomariigis väga palju.

Mida võime veel loomadelt enese turgutamise kohta õppida?

Peamised käitumisvormid, mida võiks loomadelt õppida, on puhkus ja puhtus. Teie lemmikloom magab kodus väga sügavalt, täiel rinnal. Milleks seda vaja on? Aga selleks, et närvisüsteem saaks rahuliku sügava une ajal korrastada kogu organismi ainevahetust. Uni tõepoolest ravib. Sügavas uneseisundis saab närvisüsteem suurepäraselt täita rakkude toitmise funktsiooni. Loomale on väga suur katsumus, sageli lausa probleem, kuidas saada tõesti sügavalt puhata. Kui teie koduloom magab, siis ei ähvarda teda peaaegu miski. Ja tema nina muutub magades kuumaks, kõvaks ja kuivaks, mis ei tähenda, et ta oleks haige. See tähendab, et loom ei muretse ega pea lõhnasid tajudes infot koguma. Loomale on tõeliselt tähtis magada sügavalt, sest uni tervendab.

Samas loom ei saa korralikult magada, kui ta pole puhas, kui kusagilt sügeleb. See ju häirib, kui on parasiidid või kui karv-, sulg- või soomuskate ei ole suurepärases seisundis. Siis ei saa ta end korralikult välja puhata ega ka korralikult toituda.

Pange tähele: kui loom ei tunne ennast hästi, kipub ta rohkem jooma. Ning võib vajada erilist toitu. Seda hakkab ta ise otsima. Loomad on üldiselt oma organismiga palju rohkem sina peal kui inimesed. Nad tunnevad ära, mida vajavad. Näiteks rohttaimi, peeneid rohuliblesid. Rohttaimedest saavad nad ka taimset mahla, et muuta organismis happe ja aluse tasakaalu, alkaloide. Me kõik võiksime teada: maailmas pole mitteravimtaimi. Meil pole taime kohta lihtsalt tänini piisavalt teadmisi, missugust ravi nad pakuvad.

Isas- ja emasloomad käituvad haiguse korral erinevalt. Emased otsivad kindlaid asju, kas endale raviks või poegadele. Isased otsivad igasuguseid asju, et äkki kulub ära. Täpselt nagu inimesed. Tervise halvenedes käitutakse erinevalt: kes püüab kangelaslikult ennast tervena näidata, kes ootab igakülgset poputamist. Mõlemad on normaalsed käitumised, oleneb sotsiaalsest rollist.

Miks on loomariigis isased alati suuremad ja värvilisemad?

Sellel on oma põhjused. Emaseid tuleb ju kaitsta, maksku mis maksab, nemad enamasti tegelevad lastega ja nad peavad olema maailma ohtude eest kaitstud. Samas isased peavad seejuures eputama. Seda seepärast, et seksuaalse partneri ehk laste tulevase isa lõpliku valiku teeb emasloom.

Aga see suurem ja kirevam isane pole reegel. Jah, eredamalt riides on peaaegu kõik isased. Aga kas just suuremad... Nii mõnegi linnuliigi emased on küll igavama väljanägemisega, aga isasega samas kaalus või tunduvalt kogukamad.

Ning leidub ka palju liike, kus ainult ja eranditult isad hoolivad lastest. Näiteks kalad. Isane ogalik ehitab pesa ja meelitab emase sinna kudema. Pärast kudemist aga ajab ta sealt kohe minema. Näiteks kirevahvenlased loovad oma keha limast midagi kodujuustulaadset, mida lapsed ujuvad kohe issi juurde sööma. Isane merihobuke isegi sünnitab lapsed, ta võtab marja enda pauna sisse ning lapsed tulevad just isa kõhust välja. Isa hoiab neid ja kutsub neid tagasi, kui oht kuskil varitseb.

Loomariigist võiks õppida ka seda, et isane peab emasele osutama pidevalt tähelepanu. Ja vastupidi. Näiteks linnuriigis on emaslinnu tähelepanu jaotatud nii abikaasale kui ka lastele.

Kas mu kassil on linnakorteris halb elada?

Kass ei kaota toas kübetki jahipidamise oskusest. Kassi küttimise instinkt on täiuslik. Nad eelistavad püüda linde, see on palju huvitavam, keerukam. Enne ärasöömist mängib ta saagiga pikalt, sest nii on toit maitsvam ja põnevam. Aga kass võib ilma küttimiseta rahulikult elada ka linnakorteris, te ei tee talle liiga. Vaid tema söök olgu ühes, jook teises kohas, ja mida suurem on vahemaa, seda parem. Sest kiskjad ei söö seal, kus nad joovad, ega joo seal, kus söövad.

Omaenda esimese kassi leidsin tänavalt. Õigemini leidis kass minu. Vaatas mulle otsa ja ütles, et mida sa ootad, hakka mind päästma. Samasuguseid päästeoperatsioone on korraldanud kõik lapsed. Üles on poputatud ka kunagi detsembris leitud herilased. Õnneks mul on lapsed varakult aru saanud, et loomale on parim koht see, kust ta pärit on. Teine oluline õpetussõna on, et ühtegi elusolendit ei tohi kinkida niisama, üllatuskingituseks.

Armastan kõiki loomi ja iga liiki teatud nüansi pärast. Loevad isiklikud suhted. Omal ajal olid mul head isiklikud suhted skorpionidega, sisalikega ja eri liikidest madudega, aga muidugi ka kasside ja koertega. Ma ei oska isegi ligilähedalt öelda, palju mul on loomi kodus olnud. Pole tänini välja arvutanud. Kui kassid välja arvata, ei olnud need loomad päris lemmikloomad, vaid loomaaiast võetud loomad. Jälgisin neid ööpäev läbi, et saada targemaks, kuidas nad end tunnevad ja mis ühel või teisel viga võib olla.