Mitu põlve ühe katuse all ja „munavaba” omlett
9. märts 2023, 08:00
Legendaarse zooloogi Aleksei Turovski (76) roll inimeste harimisel loomade ja looduse tundmise asjus on hindamatu. Ta räägib nii veenvalt ja väljendusrikkalt, et paneb end kuulama nii kahe- kui kaheksakümnesed.
„Isas- ja emasloomad käituvad haiguse korral erinevalt. Emased otsivad kindlaid asju, kas endale raviks või poegadele. Isased otsivad igasuguseid asju, et äkki kulub ära. Täpselt nagu inimesed. Tervise halvenedes käitutakse erinevalt: kes püüab kangelaslikult ennast tervena näidata, kes ootab igakülgset poputamist. Mõlemad on normaalsed käitumised, oleneb sotsiaalsest rollist,“ kirjeldab loomasõber Aleksei Turovski ajakirja 60+ värskes märtsinumbris.
Konstantin Pätsi tõus Eesti poliitikaelu tippu ei olnud lihtne. Tema aastaid kestnud aktiivne tegevus despootliku isevalitsuse vastu ja seisuslike erisuste kaotamise eest ning katsed saavutada reformide abil territoriaalne autonoomia tõid soovitud tulemuse 1918. aasta veebruaris, kui Eestist sai iseseisev riik. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jätkab demokraatia õppetundide looga 60+ märtsinumbris.
Kas mäletate veel aegu, mil iga tänaval mööda sõitnud lääne päritolu auto järele vaatama pani? Miks neid tänavatel nii vähe liikus? "Ei lubatud riiki sisse tuua. Isegi juhtudel, kui kellelgi oli välismaal jõukas sugulane või sai kopsakama päranduse, võis ta valuuta eest ainult Nõukogude auto osta," nendib Halinga automuuseumi juhataja Peeter Kalli. Erand tehti vaid kõige silmapaistvamatele eestlastele. Näiteks maletaja Paul Keresele ja dirigent Neeme Järvile. Milline tuntud eestlane millise autoga ringi liikus, saab näha ja lugeda värskest 60+ numbrist.
Isegi juhtudel, kui kellelgi oli välismaal jõukas sugulane või sai kopsakama päranduse, võis ta valuuta eest ainult Nõukogude auto osta.
Juba kahekuuline grupifüsioteraapia leevendab märgatavalt Parkinsoni tõvega patsientide igapäevaraskusi, selgub värskest Tartu Ülikooli uuringust. Kas füsioteraapiast on kasu kõikidele Parkinsoni tõve all kannatavatele inimestele? Kas füsioteraapia peab kindlasti olema Parkinsoni-spetsiifiline? Karta on, et seda metoodikat valdavaid spetsialiste on Eestis vähe. Kas kõikidele haigetele võib soovitada vesivõimlemist ja ujumist? Selgitusi jagab Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala programmijuht Kadri Medijainen.
Viimase kolme-nelja aasta jooksul on hakatud palju rääkima seedetrakti, eelkõige soolestiku ja seal elutsevate mikroobide mõjust Parkinsoni tõve tekkimisel ja haiguse kulus. Milline toiduvalik on Parkinsoni tõve diagnoosiga inimesele kõige parem? Selgitusi jagab neuroloog, Confido Meditsiinikeskuse professor Toomas Toomsoo. Miks on vaja neelaishäire avastada võimalikult varakult, selgitab ajakirja 60+ märtsikuu numbris logopeed Epp Sampka.
Ajakirja 60+ lugejale juba tuttav mõtiskleja Marika Hiiesalu arutleb värskes elukogenud inimesele suunatud ajakirjas selle üle, miks on suguvõsa kui inimest toetav institutsioon lagunemas? Ja kas tasubki seda aega taga nutta?
Märtsikuus jätkab 60+ ringreisi Tallinna lähedal romantilises kohakeses nimega Nõmme. Mida sela avastada, millele tähelepanu pöörata, mida on õppida Nõmme ajaloost ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ numbrist.
Meditsiiniteaduste doktori Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer tutvustavad 60+ lugejale maailma igast regioonist mitme riigi toitumisjuhiseid ja kirjutavad, et Lõuna-Ameerika riigid soovitavad vähendada rasvade tarbimist ja süüa vähem komme.
Ajakirja 60+ märtsinumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu B7 –vitamiinist, millest räägitakse väga vähe.
Kevadpühade puhul oleme harjunud valmistama rohkelt munaroogasid – teeme munavõid ja värvime mune. Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi soovitab ajakirja 60+ märtsinumbris lisaks munade värvimisele valmistada munaroogasid veidi teisiti.
60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.