Kahjuks ei näi, et tööjõu probleem lähitulevikus laheneks. Vastupidi, arvestades, et hooldust vajavate inimeste arv kasvab lähikümnendil märkimisväärselt, siis probleem üha süveneb. Kogutud andmed on just need, mis toovad veelkord esile selle, et sotsiaalvaldkonda tuleb käsitleda terviklikult ning kvaliteedi nõudes tuleb hoolt kanda nii teenuseosutajate ja kui ka kasutajate eest. Kui jätame sellest võrrandist järjepidevalt esimese välja, siis ei näe me ka muutust kvaliteedis.
Ressursi nappus või ebapädevad töötajad ei saa aga kindlasti olla vabanduseks olukorrale, kus kannatab inimese tervislik seisund.
Kokkuvõtvalt, nagu õiguskantsler viitab, on hoolekandeasutuste probleemid aastast-aastasse samad. Meil on küll seadused, mis sätestavad nõuded hoolekande asutustes töötavatele inimestele ning hooldusplaanid, mida tuleb täita, ent paraku ei ole olukord nii mustvalge. Erinevates dokumentides on ette kirjutatud kõiksugu abistavaid tööriistu, mis peaksid aitama töötajatel oma tööd paremini planeerida, ent kui ressurssi napib, siis kannatab ka teenuse kvaliteet. Ressursi nappus või ebapädevad töötajad ei saa aga kindlasti olla vabanduseks olukorrale, kus kannatab inimese tervislik seisund. Ometigi ei ole siiani pikaajaliselt kestnud olukorra lahendamiseks leitud ühtset ja kõigile sobivat lahendust. Selleks, et tänases sotsiaalsüsteemis midagi muutuks on vaja hakata töötajaid väärtustama, pakkuda töö eest õiglast tasu ning toetada oma inimesi keerulistes olukordades. Samuti tuleks tõsiselt mõelda, kuidas ehitada üles ennetusele põhinev sotsiaalsüsteem, sest vaid see vähendaks riigi koormust.
Selline terviklik sotsiaalvaldkonna käsitlus, kus kõik on võrdselt hoitud, annaks võimaluse riigil teostada tõhusamalt järelevalvet hoolekandeasutuste üle ning selleks volitatud institutsioonid saaksid tegeleda probleemide ennetamise mitte tulekahju kustutamisega. On äärmiselt oluline, et iga inimene tunneks end teenusel olles hästi ja turvaliselt.
Iga inimene, kes teenust pakub peab mõtlema, kas see on see teenus, mida ta ise kasutada tahaks. Juhul, kui teenusepakkuja ise oma teenuse kasutamisest huvitatud ei ole, siis tuleb teha korrektuure ja vajadusel valikuid või ka otsuseid, kas ja kuidas jätkata.