Ajule tuleb tööd anda
Mida vanemaks saame, seda aeglasemaks tundub kõik minevat. On see tõesti nii? Isegi kui on, siis millal hakkab meie aju aeglasemalt töötama ja reageerima?
Hiljutise Hamburgi Ülikooli Psühholoogia Instituudi uuring üllatab ja nihutab mõningaid eelarvamusi. Kui vanemaealisel inimesel supermarketi kassa juures jälle pikemalt aega läheb, pannakse see tavaliselt vanuse arvele. Aga päris nii lihtne see ei ole, uuris välja Hamburgi Ülikooli Psühhloogia Instituudi teadlaste tiim Mischa von Krause juhtimisel. Selle tulemusel on põhjused, miks vanemad inimesed rohkem aega vajavad, hoopis teistsugused.
Tiim analüüsis rohkem kui 1,2 miljoni inimese andmeid, kusjuures grupi vanus jäi 10 ja 80 aasta vahele. Osavõtjad pidid ekraanil ühendama pildid sõnadega konkreetsetes kategooriates.
Tõepoolest vajasid vanemad inimesed rohkem aega kui nooremad. Teadlaste analüüsi tulemuste järgi leidsid teadlased, et selle põhjus ei ole aga ilmtingimata kognitiivsete omaduste vähenemine. Vanemad inimesed võtavad otsustamiseks rohkem aega. Nad kaalutlevad täpsemalt kui nooremad.
Mõtlemine aeglustub palju hiljem
Mõtlemine aeglustub vananedes – seda aga tunduvalt hiljem, kui seni arvatud. Uurimismeeskonna hinnangul algab otsustamise aeglustumine juba pärast 20. eluaastat. Vastupidi senistele arvamustele suurenevad vaimsed omadused ja intelligents isegi kuni 30. eluaastani järjepidevalt. Nad jäävad suuremas osas terves täiskasvanueas alles ja hakkavad alles hiljem vähenema.
Eksperdid selgitavad, et nende analüüsi tulemus seab laialt levinud ettekujutuse vananemisega seotud vaimsete omaduste osas küsimuse alla, mis puudutab suuremat osa inimeste elueast ja tüüpilise elukäigu ülesehitust.
Analüüsi tulemus näitab nimelt, et vaimsete omaduste kahanemine leiab aset tunduvalt hiljem, kui seni arvati. Aga peab mainima, et teadlased aju ennast ei uurinud, vaid tegid seda matemaatilise mudeli järgi, mille aluseks olid osalejate neuroogilised andmed.
Pelgalt kiirus pole tähtis
Kui inimene vananeb, siis mõtlemine aeglustub. Tübingeni Ülikooli uuring näitab, et eakad vajavad seetõttu rohkem aega, kuna nende aju peab töötlema läbi hulga informatsiooni. Need kognitiivsed teadlased võrdlevad aju arvutiga. Ka arvuti aeglustub, kui tema kõvaketas on täis. Teel vastusteni peavad eakad seega läbi töötama suure hulga mälestusi ja teadmisi. Seetõttu leiavad teadlased, et kognitiivsete saavutuste testid peaksid rohkem varieeruma ja mitte kontsentreeruma pelgalt kiirusele informatsiooni õppimisel ja töötlemisel.
