Miks tekib meestel õllekõht?

Suur kõht üldiselt head ei tähenda, pigem on kindel näitaja, et nüüd tuleb oma keha aitama hakata. Foto: Shutterstock

Aeg-ajalt räägitakse, et õllekõht tekib ka neil meestel, kellel üldse õllesoolikat polegi ehk nad ei joogi õlut.

Mida saame teha ennetava ja toetava meditsiini seisukohast ehk kuidas inimene ise saaks ennast aidata? Kuidas probleeme ennetada, kui mingid sümptomid juba avalduvad?

Suur kõht head ei tähenda

Suur kõht üldiselt head ei tähenda, pigem on kindel näitaja, et nüüd tuleb oma keha aitama hakata.

Kui esineb veel midagi peale suure kõhu, võib arst panna diagnoosi – metaboolne sündroom. See tähendab suhkrute ja rasvade ainevahetushäireid organismis suurenenud insuliinisisalduse tõttu. See seisund tekib sageli ilma igasuguse hoiatuseta ja paljudel inimestel tekib mitu sümptomit.

Metaboolse sündroomi eel tekib abdominaalne rasvumine – liigne rasv ladestub kõhupiirkonda, siseorganite ümber ja vahele. Abdomiaalse rasvumise korral on meeste vööümbermõõt üle 94 cm ja naistel üle 80 cm.

Ülekaal, eelkõige abdominaalne rasvumine, on terviserisk ja metaboolse sündroomi kujunemise peamine põhjus.

Metaboolne sündroom diagnoositakse siis, kui lisandub veel vähemalt kaks komponenti: kas triglütseriidide tõus (≥1,7) või HDL-kolesterooli vähesus: meestel <1,03 mmol/l ja naistel <1,29 mmol/l, vererõhu tõus üle 130/85 mmHg, tühja kõhu veresuhkur üle 5,6 mmol/l või varem diagnoositud 2. tüübi diabeet.

Peamine põhjus, miks suure kõhu tekkimist vältida ja miks otsekohe iseendaga tööle hakata, on diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste oht.

Kas saame ennast ise aidata?

Mõnikord tuleb pähe küsimus: kas ma ise üldse midagi teha saan, kui haigussümptomid juba käes? Olen ju eluaeg sel moel elanud. Selles aegunud mõtteviisis on mugavuse ja laiskuse pisik sees.

Praegu on teadusuuringud kindlalt tõestanud, et haigusi saab ennetada ja nende kulgu leevendada. Paljudes meditsiinilisteski ravijuhistes on esimese punktina sees eluviisi

muutmine ja tervislik toitumine. Selles osas me enam arutlema ega kahtlusi esitama ei hakka.

Näiteks tõi südamearst Urmo Kiitam 2020. aastal kardioloogide konverentsil välja statistika, mis suunab tervislikumalt elama. Teada on, et metaboolne sündroom ise on riskitegurite kogum, mis võib viia südame- ja veresoonkonnahaigusteni. Viimased jällegi on juhtiv enneaegse surma põhjus maailmas, neisse sureb ligi 40 protsenti alla 75aastastest inimestest. Euroopa riikides sureks südame-veresoonkonnahaigustesse 50–60 protsenti vähem inimesi, kui nad haiguse teket ennetaksid. Riskikäitumise lõpetamine ennetaks hinnanguliselt kuni 80 protsenti juhtumitest ja kuni 40 protsenti vähkkasvajatest.

Tervise Arengu Instituudi 2020. aasta Eesti täiskasvanute (16–64aastaste) tervisekäitumise uuringu kohaselt oli ülekaalulisi inimesi 32 protsenti ja rasvunuid 20 protsenti. Kümme aastat varem olid need arvud 32 ja 17. Seega enam kui pooled Eesti inimestest on raskemad, kui peaks. Ka ülekaalulisi lapsi on palju, see teeb veel rohkem muret.

Euroopas on keskmiselt 28 protsenti lastest ülekaalulised. Rahvusvahelise õpilaste kasvu seire uuringu (COSI 2018/19) põhjal on Eestis ülekaalulised 27 protsenti esimese klassi õpilastest ja 33 protsenti neljanda klassi õpilastest.

Veresuhkur olgu tasakaalus

Metaboolne sündroom on võtnud epideemia mõõtmed. See on põhimõtteliselt diabeedi varane staadium ja halvendab organismi võimet hoida veresuhkrut tasakaalus. Vere stabiilse suhkrusisalduse hoidmine on tervise ja heaolu seisukohalt väga tähtis.

Kõhupiirkonna rasvumine võib põhjustada rasva kogunemist maksa ja lihaste rakkudesse. See võib viia insuliiniresistentsuseni: rakud ei reageeri enam vereringes olevale insuliinile. Kui vere suhkrusisaldus on liiga suur, võib tekkida 2. tüüpi diabeet.

Suhkrurikas toit tekitab kaalutõusu, südamehaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja muude krooniliste haiguste ohtu. Palju suhkrut ja vähe kiudaineid sisaldav menüü rikub soolebakterite tasakaalu ja võib isegi kroonilist soolepõletikku soodustada.

Kui ülekaaluline hakkab sööma tervislikult, paranevad tema kolesteroolinäitajad ja soolte mikrobioom, isegi kui ta kaalus alla ei võta.

Söö puhast toitu ja joo vett

Kõigepealt tuleb võtta vastu otsus, et soovin olla terve ja selle nimel tegutseda. Oma otsusesse on vaja uskuda või usk taastada. Kui inimene usub, on muutuste tegemine toredam ja meeldivam. Seejärel tuleb hakata tasapisi eluviisi muutma.

Millest alustada? Tervislik toit, täielik loobumine suitsetamisest, piisava korrapärase liikumise või füüsilise aktiivsusega alustamine ja psühholoogilise stressi minimeerimine.

Söömist reguleerides on hea võtta kasutusele toitumispäevik. See aitab hoida järjepidevust ja mõne aja möödudes on edusammud paremini näha. Päevik aitab tagasi vaadata. Kui tervis paremaks läheb, võib kergelt meelest minna, milline suur töö selle taga on. Võib tulla tagasilangus, sest hea tunne paneb unustama ning kiputakse vanade elukommete juurde naasma. Toitumispäevikusse pannakse kirja menüü ja sümptomid, mida inimene tunneb. Päevikupidamine aitab oma keha paremini tunnetama õppida.