Kuressaare linna panevad särama päikesetunnid

, ajakirjanik
Copy
Turistide ­hinnangul on Kuressaare peaväljak Eesti ­kauneim. ­Ajaloolisel peaväljakul on kahe ­rootsiaegse ehitise, ­raekoja ja vaekoja ­kõrval tähtis dominant Laurentiuse kirik.
Turistide ­hinnangul on Kuressaare peaväljak Eesti ­kauneim. ­Ajaloolisel peaväljakul on kahe ­rootsiaegse ehitise, ­raekoja ja vaekoja ­kõrval tähtis dominant Laurentiuse kirik. Foto: Thea Karin

2017. aastal sai Kuressaare päikesepealinna tiitli, sest ilmateenistuse andmetel on viimastel aastatel just Kuressaares olnud kõige rohkem päikesetunde.

Päikesepealinna tiitli puhul jagati kuressaarlastele päevalilleseemneid, et kollane värv annaks linnale kuldset sära juurde.

Kuressaare on ilmajaamade mõõtmistulemusena endiselt Eesti kõige päikeselisem paik, teab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluse osakonna juhataja Miina Krabbi. Ta arvab, et see ei muutu tõenäoliselt edaspidigi, sest Lääne-Eestis paistabki päikest rohkem kui Ida-Eestis.

Kui Kuressaare veel päris linn oli, siis selle reklaamlause kõlas "Linn heade tuulte pöörises". 2019. aastal arvas Kadi Raadio vastutav toimetaja Tõnis Kipper, et tunnuslauset tuleks muuta, sest tuulte pöörisest ei saa midagi head tulla. "Kust tuul, sealt meel, arvasid juba vanad eestlased," ütleb ta ja meenutab tuulist olukorda linna arhitektuurimaastikul. Selle tuules valmis ka Ajamaja, varjuna sellest, mis algselt kavandati.

Kunsti täis linn

Ajamaja uksest sisse astudes leiab eest kolmel korrusel asuva galerii vahelduvate väljapanekutega. 2022. aasta lõpus oli seal Aserbaidžaani kunstniku Rovshan Nuri maalinäitus. "Märtsikuuni saab vaadata loodusfotosid, uus hooaeg koos üllatustega avaneb märtsis," tutvustab galerist Aleksander Baumann, kes mõnikord avab ka oma väikese Hansagalerii Lossi tänaval.

Galeriidest Kuressaares juba puudus ei ole. Kuressaare kultuurivara kunstikuraator Lii Pihl räägib nüüd juba traditsiooniks kujunenud näitusekorraldusest Raegaleriis, kus 17. veebruaril antakse üle Haameri auhind Peeter Lauritsale. Traditsiooni kohaselt saab tema näitust näha aasta hiljem.

Kuressaare linn ja Saaremaa vallavalitsus asutasid Saaremaalt pärit silmapaistva kunstniku Eerik Haameri kunstiauhinna 2017. aastal. Auhinna eesmärk on tunnustada kõrgetasemelise loominguga silma paistnud kunstiinimesi ning temaatikast on eelistatud merega seotud eluviisi kajastamine, kodumaalt väljarännanute käekäik mujal maailmas ja inimsust laiemalt puudutavad teemad.

Selle aasta 17. veebruaril, mis on Eerik Haameri sünnipäev, avab oma näituse eelmise aasta auhinna võitnud Austraalias sündinud ja praegu Tallinnas tegutsev kunstnik Aksel Haagensen (koos Triin Kergega). "Et Haameri auhind sünniks, nägin kõvasti vaeva," tõdeb Tõnis Kipper, kelle koduks Haamerite maja 2013. aastast on.

Tõnis Kipper, keda on kunstihuvi terve elu saatnud, on Saaremaa üks suurimaid kunstielu eestvedajaid. Kuna ta on ka kunstikoguja, siis "see oligi põhjus, miks Lii Pihl mulle pakkumise tegi: et maja jääks galeriiks", ütleb Tõnis ja lisab, et telefoninumber on akna peal ja huvilised saavad külastuse maja galeriiossa telefonitsi kokku leppida. Teiste seas on eksponeeritud Sally von Kügelgen, Baltimaade üks kuulsamaid kunstnikke.

Tõnis Kipper avab Haameri majas huvilistele meelsasti oma elumaja kunstigalerii. Eksponeeritud on ka osa tema enda erakunstikogust.
Tõnis Kipper avab Haameri majas huvilistele meelsasti oma elumaja kunstigalerii. Eksponeeritud on ka osa tema enda erakunstikogust. Foto: A. Unger

Kes Tallinnas Kaarli kirikusse sisse on astunud, on kindlasti näinud Johann Köleri altarimaali. "Seintel on aga ka neli Sally von Kügelgeni maali, mida tasuks vaatama minna," soovitab Tõnis Kipper. Tema näitused tiirutavad mööda Saaremaad, teoseid on nii töö juures kui ka linna teistes asutustes. "Kõik koju enam ei mahu," muheleb ta. "Hinnad on läinud metsikuks, mis on tore, sest kunst peabki kallis olema," ütleb ta. "Tsiteerides Enn Kunilat – kunstiteostega koos peab hea olema." Tema kodugaleriis on seintel kõik tema lemmikud ja majal endal hea aura.

Otsust Haameri majja kolida kommenteerib Tõnis Kipper nii: "Sain pangalaenu ja hallid juuksed, aga maja on neist väärtuslikum." Nii saigi sünnijärgsele muhulasele Kuressaarest kodulinn.

Sanatooriumidest spaadeni

Praegu liigub Kuressaare üha enam sauna- ja spaaturismi suunas. "Lõõgastavad hoolitsused, keha trimmivad massaažid ja hellitavad mähised," loetleb Mario Sau, kelle käe all uueneb kevadeks hotell Meri. Mario Sau karjäär turisminduses sai alguse 16aastaselt. Ta alustas portjeena ja jõudis kolme hotelli müügijuhiks. "Kuressaare kui sanatooriumide linn hakkab ajalooks saama," arvab Mario. "Koroonaaeg muutis käitumisharjumusi. Uus suund on saunade poole."

Praegu on Saaremaal seitse omanäolist spaahotelli. Selliseid tuntud mudavanne, kuhu sai sisse astuda ajal, kui Helvi Koppel mudaraviarstina töötas, enam pole. Helvi Koppel on saarlastele tuntud kui inimene, kes 1965. aastal lükkas Kudjapel koos abilistega käima Saaremaa esimese sõjajärgse mudaravila – Mereranna mudaravila. Helvi Koppel arvab kõrges vanuseski, et mudaravi on parim terviseallikas. Tal on kahju, et Kuressaarest on kadunud muda- ja vesiravi, võimlemised, elektriravi. "Natuke on isegi häbi, et me ei suutnud seda väga väärtuslikku võimalust säilitada."

Helvi Koppel meenutab, kuidas gotlandlased käisid 25 aastat tagasi nelja lennukitäie inimestega Saaremaal mudavanne võtmas. "Nende vastuvõtmine oli küll koormav, aga kena." Tema tööaja kõige erilisem mälestus on ajast, kui Taani kuninganna ja prints Henrik külastasid Saaremaad ja prints tahtis mudavanni saada. "Mulle saadeti takso järele. Prints kurtis, et tema selg valutab igal jumala ööl. Hädad ju kõigil ikka samad," lisab Helvi Koppel, kes oli üllatunud, kui head teadmised Taani printsil Saaremaa mudast olid.

Helvi Koppel (vasakul) koos vannitaja Thea Mägiga patsiendi eest hoolitsemas ajal, kui hotellis Meris veel mudavanne sai võtta.
Helvi Koppel (vasakul) koos vannitaja Thea Mägiga patsiendi eest hoolitsemas ajal, kui hotellis Meris veel mudavanne sai võtta. Foto: Thea Karin

Hotelli Meri akendest avanevad vaated on Helvi Koppeli meelest Kuressaare ilusaimad – otse lahele. "Värvidki jäävad hotellikujunduses merelähedaseks," ütleb Mario Sau, kellele Meri uuendamine on Johann Spa kõrval uus põnev väljakutse. "Näiteks kadaka- ja tõrvasaunale lisandub ilukeskus ning restoranimenüüsse jõuavad ka mereannid."

"Algusajast peale on Meri olnud väga ajakohane sanatoorium," nimetab Mario. Selles oli Kuressaare esimene lift ja hotellibassein. Bassein oma täies ilus on renoveeritud. Neljandal korrusel asub kunagine Sky baar, mis tänu merevaatele ja rõdule sai Kuressaares prestiižseks pidude ja ürituste kohaks. Praegu on hotellis Meri teiste sviitide kõrval kõige luksuslikum sviit neile, kel on varasemast toredaid mälestusi. Nii mõneski toas on uue kõrval näha ka midagi algusaegadest.

Eesti esimesed mudaravilad

Eesti esimesed mudaravilad rajati Saaremaale 19. sajandi esimesel poolel. Seda soosis kohalik raviomadustega muda. Anton Hansen Tammsaare kirjutas ajalehes Vaba Maa Kuressaarest kui mudakuurordist: "Iga heebrealane loeb oma õnneks elus kordki Jeruusalemmas käia, muhameedlane Meka-Kaabas palvetada, eestlane aga (kui ta elab anno domini 1920) Kuressaares mudavanne võtta." Liinilaevad tõid Roomassaare sadama kaudu puhkajaid Riiast, Pärnust, Stockholmist ja Tallinnast. Saabusid Vene impeeriumi varakad töösturid ja kaupmehed. Vanadelt fotodelt on näha, et seltsielu keskuseks kujunes pargiväljak, kus suviti korraldati kontserte ja tantsuõhtuid. Tollane n-ö supeluskomisjon nägi kurja vaeva, et linnaelanikele selgeks teha, et nende lehmad ei sobi õlgkübarates härrade ja prouade vahele patseerima.

Tagasi üles