Valuvaigistite ABC: kas võtta paratsetamooli või ibuprofeeni?
Uuest aastast muutuvad kodeiini sisaldavad ravimid, sealhulgas populaarne valuvaigisti – kodeiiniga paratsetamool – retseptiravimiks. Missugust valuvaigistit selle asemel valida? Kui kaua üldse võib valu kannatada?
"Seadusemuudatuse põhjustab asjaolu, et seni apteekides retseptita müüdavaid valuvaigisteid, sealhulgas paratsetamooli koos kodeiiniga, väärkasutati sageli," ütleb Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.
"Need ravimid tekitavad kergesti sõltuvust ja paraku läksid kasutajatel doosid aina suuremaks. Selline sõltuvus on aga väga ohtlik. Esiteks muutub kodeiin inimese organismis ju morfiiniks, teisalt võtab inimene koos kodeiiniga sisse paratsetamooli, mis suurtes kogustes on tugevalt maksatoksiline. Olen ise apteegis töötades näinud klienti, kes igal hommikul tuli ja ostis ühe paki kodeiiniga paratsetamooli. Kas ta tõesti tarvitab selle 24 tunni jooksul ära, mõtlesin siis ja mul on hea meel, et see preparaat muutub retseptiravimiks."
Apteegis käsimüügis olevad valuvaigistid mõjuvad eelkõige vastavale kahjustunud koele ehk nn traumast tingitud valule. "Peaaegu igas inimese koes on hormoonilaadsed lipiidid, mida kutsutakse prostaglandiinideks. Need vastutavad paljude keha funktsioonide, samuti valu ja põletiku tekke eest. Prostaglandiine toodavad omakorda tsüklooksügenaasi (COX) nimelised ensüümid. Apteegi käsimüügis olevad valuvaigistid mõjuvadki sellele COX-ensüümile, blokeerides ensüümi toimimist ja takistades prostaglandiinide tootmist," selgitab proviisor Margot Lehari.
Niinimetatud COX-inhibiitorid ongi väga populaarsemad valuvaigistid, nagu ibuprofeen, aspiriin, diklofenak, naprokseen, ketoprofeen ja deksketoprofeen. Meie apteekides müüakse veel kahte tüüpi valuvaigistit. "Valuvaigisti, mis blokeerib valusignaali jõudmist ja registreerimist vastavas aju osas, on paratsetamool. Samuti on apteegi käsimüügis saadaval veel kolmandat sorti valuvaigistid, mis on tavapärasest tugevamad – narkootilised valuvaigistid ehk opioidid," räägib Margot Lehari.
Valu on proviisori sõnul igal inimesel individuaalne ja võib olla seotud varem kogetud valuga. "Tugev valu tekitab hirmu ja ärevust ning võib segada und – siinjuures tuleb valu ennetada, mitte leevendada juba tekkinud valu. Valu kannatamine segab igapäevast elu ja võib muutuda krooniliseks, sest valu mehhanism muutub ning ravi läheb keerulisemaks ja võib viia invaliidistumiseni," ütleb proviisor Marget Raukas. "Valu ei tohi kannatada," rõhutab Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.
Kõige ohutum on suukaudne valuravim
Kõige lihtsam, mugavam ja ohutum on Marget Raukase hinnangul suukaudne valuravim. Kuidas valuvaigistit tarvitada ja mida seejuures tähele panna? "Mittenarkootilisi käsimüügi valuvaigisteid tuleks tarvitada arsti soovituse või infolehe õpetuse alusel, järgides vanust, kehakaalu, kaasuvaid haigusi ja muid tarvitatavaid ravimeid. Soovitan kindlasti valuvaigisti soetamisel küsida täiendavat infot apteekrilt või ravimit väljakirjutanud arstilt."
Ägeda valu (pea-, selja-, närvi-, hamba-, traumavalu) korral tuleks ravimit võtta võimalikult kohe, mitte oodata hetke, kui valu ise taandub. "Manustamise intervall on kirjas infolehes (näiteks 6–8 tunni järel või 12tunnise vahega). Tavaliselt manustatakse valuvaigisti pärast söömist. Vaid paratsetamooli saab manustada ka tühja kõhuga."
Proviisor Marget Raukase sõnul on lubatud ka paratsetamooli kombinatsioon ibuprofeeniga, seda juhul, kui paratsetamool üksi ei anna ühe tunni jooksul valuvaigistavat efekti. "Niiviisi on valuvaigistav toime tugevam," selgitab proviisor Margot Lehari. Kui aga valu põhjustab põletik (palavik, turse, punetus), tuleb valu- ja põletikuvastast ravimit (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) võtta kuuridena, 7–14 päeva.
Valu peab sobiva valuvaigisti tarvitamise korral taanduma paari-kolme päevaga. Kui aga juhtub, et valu ei allu ravimile või tekivad ootamatud kõrvaltoimed, tuleb kindlasti minna perearsti või raviarsti jutule, mitte omapäi ravimi koguseid suurendada, hoiatavad proviisorid.
