K, 1.02.2023

Arstid: hoolige oma tervisest ja tulge sõeluuringule

Vaata, kes on 2023. aastal oodatud sõeluuringutele
60+
Arstid: hoolige oma tervisest ja tulge sõeluuringule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mammograafiabuss. 2023. aastal oodatakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.
Mammograafiabuss. 2023. aastal oodatakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973. Foto: Elmo Riig

Eestis kutsutakse igal aastal elanikke rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringutele, et avastada vähijuhtumid võimalikult varakult. Uuringud võtavad patsiendi päevast mõnikümmend minutit, kuid võivad päästa tema elu. Kahjuks näitab statistika, et Ida-Virumaa elanikud jõuavad sõeluuringule teistest oluliselt vähem.

  • Sõeluuringutel osalemine kingib inimesele meelerahu, sest regulaarse kontrolli abil saab ära hoida 40% rinnavähi, 60% jämesoolevähi ja lausa 80% emakakaelavähi juhtumitest. Kahjuks ei leia aga paljud inimesed aega kontrolli minekuks ning eriti suurt muret valmistab venekeelse elanikkonna madal osalustase.

„Sõeluuringutel osalemine on seotud inimeste terviseteadlikkusega. Me teame Eestis valminud teadustööde põhjal, et näiteks emakakaelavähi sõeluuringul osalevad vähem mitte-eestlased ning põhi- või keskharidusega naised. Samuti naised, kes ei tööta, kelle kehamassiindeks on kõrgem ja kes suitsetavad. Samuti osalevad vähem vallalised naised,” rääkis Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur ja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst dr Piret Veerus.

Naistearst Piret Veerus.
Naistearst Piret Veerus. Foto: Eero Vabamägi

Samuti näitab statistika, et meil on suured piirkondlikud erinevused. „Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti naised käivad rohkem sõeluuringul, aga läbi Eesti jookseks nagu must vöö – Lääne-, Kesk- ja Kirde-Eestis elavad naised käivad vähem,” lisas dr Veerus.

Kirde-Eesti, täpsemalt Ida-Virumaa numbrid on tõepoolest nukrad. Kui sel aastal on Eestis jõudnud emakakaelavähi sõeluuringule 44% kutsututest, siis Ida-Virumaal on kontrollis käinud vaid 31% kutse saanutest. Jämesoolevähi puhul on Ida-Virumaal sõeluuringule tulnud 41% kutsututest.

Arsti juurde minnakse siis, kui märgatakse sümptomeid

Ida-Tallinna Keskhaigla naistearsti dr Denis Vaulini sõnul võiks sõeluuringutel käimine olla elaniku tervisekäitumise tavapärane osa. „Inimlikult on mõistetav, et kui patsiendi tervis on korras ja tal pole kaebusi, siis võib tunduda, et sõeluuringule pole vaja minna. Tegelikult peaks sõeluuringusse suhtuma vastupidiselt – see on lihtne viis ennetada väga tõsist haigust,” ütles arst.

Inimlikult on mõistetav, et kui patsiendi tervis on korras ja tal pole kaebusi, siis võib tunduda, et sõeluuringule pole vaja minna.

Nimelt on sõeluuringu suurim eelis võimalus avastada vähieelne seisund ehk tabada vähk enne selle teket. Näiteks emakakaelavähi sõeluuringul tehakse patsiendile HPV-test, mis sarnaneb tavapärase günekoloogilise läbivaatusega ning aitab avastada muutuseid emakakaela rakkudes.

Kui HPV test näitab muutuseid, siis järgneb sellele kolposkoopia uuring, kus vaadeldakse emakakaela suurenduse all ja võetakse vajadusel emakakaelast koetükke. Kusjuures tegemist on lihtsa ja valutu protseduuriga.

Paratamatult jõutakse aga arsti juurde alles siis, kui märgatakse sümptomeid - veritsus tupest, halvalõhnaline voolus, väga vererohked ja kaua kestvad menstruatsioonid, suguelujärgne veritsus, kaugele arenenud juhtudel ka valud. „Sümptomid tulevad reeglina kahjuks alles siis, kui vähk on juba suhteliselt kaugele arenenud,” nentis Vaulin.

Varajases staadiumis emakakaelavähk vajab lõikusravi, kuid enam ei ole tegemist väikse operatsiooniga nagu ka vähieelse seisundi puhul. Kui aga kasvaja on väga kaugele arenenud, siis nõuab see keemia- ja kiiritusravi. “Seega kui emakakaelavähi eelne seisund avastatakse sõeluuringul, siis on tegemist patsiendi jaoks lihtsa protseduuriga. Kuid kui inimene kontrollis ei käi ning vähk tekib ja areneb edasi, siis on ravi juba keerulisem. Samas tuleb arvestada, et on ka naisi, kellel pole üldse sümptomeid, mistõttu on regulaarne kontroll veelgi olulisem,” ütles ta.

Jämesoolevähi sõeluuring aitab kaitsta meeste tervist

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi, kusjuures meestel on tõenäosus vähki haigestuda märksa kõrgem. Statistika kohaselt käivad mehed aga sõeluuringul vähem, mida võib seostada vähese terviseteadlikkusega – mehed ei pööra oma tervisele nii palju tähelepanu ja eiravad väiksemaid sümptomeid, sest seda peetakse osaks mehe loomusest.

Eestis avastatakse ligi 20-25% jämesoolevähi esmasjuhtumitest siis, kui vähil on tekkinud kaugsiirded ehk metastaasid. Need on sageli patsiendid, kes pole oma enesetundes mingit erilist muutust tundnud või pole tundnud piisavalt, et arsti juurde tulla. Lisaks on ligi 20-30% juhtumitest, kus avastatakse kasvaja, mis on levinud kasvajat ümbritsevatesse lümfisõlmedesse. Lokaalseid ehk ainult jämesoolega piirnevaid juhte on 30-40%.

dr Tiit Suuroja.
dr Tiit Suuroja. Foto: Regionaalhaigla

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse üldkirurg-vanemarsti dr Tiit Suuroja sõnul oleks ideaalne avastada jämesoolevähk siis, kui see on soole seina sisekihtides just tekkinud ja piirdub sellega. „Veelgi parem oleks kasvaja muidugi avastada vähieelses staadiumis, milleks on klassikalises mõttes näärmeline polüüp. Nii on võimalik polüüpi ravides ehk eemaldades vähki päriselt ennetada. (Polüüp on kasvaja, mis ulatub jämesoole seinalt soole valendikku. Enamik polüüpidest on healoomulised – toim.),” ütles ta.

Dr Suuroja sõnul ei ilmu sõeluuringu programmi aga kahetsusväärselt just need inimesed, kes on suuremas riskigrupis: kellel on madalam terviseteadlikkus, halvemad eluviisid või kes ei toitu hästi, liiguvad vähe ja on ülekaalulised. Kokkuvõttes need, kellel on sõeluuringut kõige rohkem vaja.

Sõeluuringul osalemine on lihtne ja valutu

Sõeluuringud on patsiendi jaoks lihtsad protseduurid, kuid osalemise madal aktiivsus on sageli tingitud sellest, et Eestis on palju elanikke, kes ei satu üldse arsti vaatevälja. Näiteks võib emakakaelavähi sõeluuringul osalemine tunduda hirmutav naistele, kes pole 10 või 15 aastat naistearsti vastuvõtul käinud. „Nad kas ei tea sõeluuringutest midagi või ei julge kohale tulla. Samas ei tohiks seda karta või tunda ebakindlust. Sõeluuring on lihtne protseduur ning arstidena näeme nende inimeste kergendust, kes pole ammu kontrollis käinud ja kes saavad sõeluuringu järel oma hirmust üle,” ütles Ida-Tallinna Keskhaigla naistearsti dr Külli Erlang.

Jämesoolevähi sõeluuring on aga veel lihtsam, sest proovi saab võtta kodus. Tegemist on testiga, millega vaadatakse, kui suur on peitvere ehk silmaga mittenähtava vere sisaldus inimese väljaheites. Sõeluuringul osaleja saab perearsti käest väljaheiteproovi võtmise komplekti. Proovi saab ta teha kodus ning seejärel saata postiga laborisse.

„Kokkuvõttes võtab sõeluuringul käimine sinu päevast väga väikse osa, kuid võib kindlustada su tervise pikkadeks aastateks. Seetõttu palume inimestel teha endale kingitus ja tulla sõeluuringule,” ütles dr Denis Vaulin.

Kes on oodatud sõeluuringule aastal 2023?

  • Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal inimesi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.
  • Lisaks jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.
  • Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 2023. aastal 30–65-aastased naisi sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab SIIT.

Kutse sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või kirjutades info@haigekassa.ee ning helistades 669 6630.

Märksõnad
Tagasi üles