K, 1.02.2023

SÄDEINIMENE ⟩ Üks maailma vanimaid ameteid – jõuluvana

Maire Aunaste
Üks maailma vanimaid ameteid – jõuluvana
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuna väikesed lapsed näevad seda karvast meest vaid korra aastas või hoopiski esimest korda, peab jõulumees käituma tagasihoidlikult. „Ei tohi lapsi ära hirmutada!” teab jõuluvana Jaak. Lapsi ootab ta koos päkapikkudega Tartu Kaubamajas.
Kuna väikesed lapsed näevad seda karvast meest vaid korra aastas või hoopiski esimest korda, peab jõulumees käituma tagasihoidlikult. „Ei tohi lapsi ära hirmutada!” teab jõuluvana Jaak. Lapsi ootab ta koos päkapikkudega Tartu Kaubamajas. Foto: Erakogu

Jõuluvana Jaak on hääle poolest Kaguraadio uudistediktoriga äravahetamiseni sarnane. Raadiol ja jõuluvanadel on midagi ühist tõepoolest: mõlema töö peab käima nagu kellavärk! Jõulud, nagu uudisedki, ei hiline ju kunagi.

"Sel aastal algas hooaeg juba 8. detsembril ühes Tartumaa lasteaias, aga täistööpäevad on muidugi 24. ja 25. detsember. Kõige magusam kellaaeg on videviku paiku," laseb jõuluvana Jaak oma baritonaalsel bassil kõlada. Hääl on selle ameti esindajal sama tähtis nagu kehakuju – ideaalis olevat see pudelikujuline…

"Jõuluvana on vana mees, ta on suur ja kõhukas ja soliidne. Ta ei vigise ega prigise. Ta ei tule kodudesse tiritamme tegema ega trummi lööma – jõuluvana toob kingitusi! Ja kuna väikesed lapsed näevad seda karvast meest vaid korra aastas või hoopiski esimest korda, peab jõulumees käituma tagasihoidlikult. Ei tohi lapsi ära hirmutada!" teab Jaak, kes on jõulumehe ametit pidanud üle viieteistkümne aasta.

Pole vaja kinkida mingit mudru

Jõuluvana Jaak teab, et mõnes kodus koguvad eelmise aasta kingitused kapi otsas tolmu, sest nendega pole lihtsalt midagi peale hakata.

"Pole tarvis kinkida nelikveoga džiipi, aga vajaduspõhised võiksid kingitused olla küll. Kindad-sokid-raamatud… Hea sõna on ka kingitus! Ühel aastal kutsuti mind pere juurde, kus elas viis kurti ja tumma inimest. Isa vist kuulis, üks lastest rääkis ja kuidagi saime hakkama – selliste perede juurde läheb jõuluvana muidugi ainult hea sõna eest," tutvustab jõuluvana Jaak oma professiooni n-ö pisiasju. Muidugi on ka jõuluvanateenusel hind, mis ajas muutub.

"Hind oleneb sellest joogist, mida põhjapõder terminalist joob. Eks kabjad peavad ka korras olema, sest jõulude ajal koguneb läbikapatud kilomeetreid õhtu jooksul sadu," räägib jõuluvana Jaak. Ise pole ta söömiseks-joomiseks kunagi lauda istunud. Kuna jõuluvanad on konservatiivse ameti pidajad, ei salli ta pakisaajatelt inetuid laule ega luuletusi.

Paluks mitte!

"Kõige tüütumad on need "Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi!"-esitused, mida kõigi aastate jooksul ongi kõige sagedamini ette vuristatud. Ja seda mitte väikestelt lastelt, vaid meestelt nagu mastimännid… Kui hakatakse aga deklameerima mingit roppust, siis sellise katkestan kohe," ütleb jõuluvana Jaak tõestamaks, et jõulud pole mingi odav meelelahutus, vaid traditsioon, millesse tuleb suhtuda lugupidavalt.

"Südame teeb soojaks, kui on vaevaks võetud pähe õppida Eesti kirjandusklassikat. Või kui näiteks vanaisa istub klaveri taha ja kogu pere laulab pool tundi koos. On juhtunud ka, et inimene pole ette valmistanud ridagi. Siis ütlen ise ette lause, millele paki saaja peab leidma riimi. Ise olen vist jõulude ajal kõige sagedamini laulnud laulu "Tiliseb, tiliseb aisakell," tunnistab jõuluvana, kes on sedasama laulu õpetanud muusikatunnis ja orkestriproovides aastakümnete jooksul sadadele oma õpilastele.

Märksõnad
Tagasi üles