Kuulmislangus – "nähtamatu" mure, millega ei tohiks leppida
11. detsember 2022, 08:00
/nginx/o/2022/12/09/15013131t1h024c.png)
Ligi pooled Eestis elavad üle 65aastased inimesed kannatavad kuulmislanguse käes. "Kuulmislangus mõjutab suurel määral inimese igapäevaelu, ometi ei julgeta sellest isegi pereringis rääkida. Kuulmislangus on omamoodi "nähtamatu" mure, sest see ei paista ju tingimata välja," ütleb arst-audioloog Pääsu Teder.
Portaali www.vaegkuuljad.ee andmetel elab Eestis hinnanguliselt ehk mitteametlikult kuni 200 000 kuulmislangusega inimest. Kuulmislanguse diagnoosi on saanud kümne aasta jooksul 96 363 inimest. Kuuldeaparaadi on saanud viie aasta jooksul umbes 24 500 inimest. Kuulmispuue on määratud 2189 inimesele.
Keskmiselt üks inimene kuuest kannatab kuulmislanguse all, kuid 80 protsenti inimestest ei võta siiski midagi ette, märgib kuulmiskeskuse Audiale kõrvaarst Carina Truuverk.
Kõrvakuulmine kaob mitmel moel
Kuulmislanguse tüüpe on mitmesuguseid. Kõrvaarsti sõnul tekib neurosensoorne kuulmislangus siis, kui kahjustus on sisekõrvas, näiteks tunderakkude tasemel või on kahjustunud kuulmisnärv. Nii vananemisega seotud kuulmislangus ehk presbüakuus kui ka mürast tingitud kuulmislangus on olemuselt neurosensoorsed. "Neurosensoorse kuulmislanguse parim ennetus on kuulmist kahjustavate tegurite, eeskätt liigse müra vältimine, sest olemasolevat karvarakkude kadu või närvikahjustust ei ole võimalik taastada."
Viimase paarikümne aasta jooksul tekib kuulmislangus järjest noorematel inimestel ning WHO ehk Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et aastaks 2050 on iga neljas inimene kuulmislangusega, kusjuures suurel osal inimestest on just oht mürast tingitud kuulmislanguse tekkeks. Mürast tingitud kuulmislangus on aga ainuke kuulmislangus, mida saab täielikult ennetada.
Kuulmislangus on arst-audioloogi sõnul üldiselt pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Kuulmislangus ei tähenda vaid seda, et kuulete helisid vaiksemalt, vaid eeskätt mõjutab langus kuuldava kõne selgust ja mõistetavust. Kaasinimeste kõne muutub tasapisi üha raskemini mõistetavaks.
"Vanaduskuulmisnõrkus ja mürast tingitud kahjustus mõjutavad enim kõrgete toonide kuulmist. Inimesel on raske kõnes häälikuid eristada, eriti vaikse kõne või taustamüra korral. Häälikud k, p, t, s, h nii-öelda kaovad ära."
"Kuulmislangusega varajane tegelemine teeb sellega elamise lihtsamaks. Mida kauem te elate kuulmislangusega ilma abita, seda raskem on hiljem kuulmisabivahenditega harjuda ja neist kasu saada," nendib dr Carina Truuverk.
Kuulmislangus kimbutab eriti töötavaid seeniore
Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui kõva müra ja vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine.
Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on dr Pääsu Tederi sõnul tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega ja see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.
"Kuulmislanguse tagajärg võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon või psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja. Kui vanem inimene seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, võib ta hakata seda häbenema, jääda omaette koju ja tõmbuda endasse.
