T, 31.01.2023

Sõrve säär – vägevate võlude poolsaar, kus lookleb ainulaadne kruusatee

, ajakirjanik
Sõrve säär – vägevate võlude poolsaar, kus lookleb ainulaadne kruusatee
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sõrve on maa, kus meri randub seitsmest ilmakaarest. Sõrvemaa kuningriigi Torgu kuninga ristilipp lehvib uhkelt.
Sõrve on maa, kus meri randub seitsmest ilmakaarest. Sõrvemaa kuningriigi Torgu kuninga ristilipp lehvib uhkelt. Foto: Kaupo Vipp

"Me ei ole Saaremaal, me oleme Sörvemaal," ütleb Kaupo Vipp, kellest juba kuningas Kirill I all sai Torgu kuningriigi vardja ehk ülevaataja ja korrapidaja.

Kõigepealt meenutab ta seda, kuidas Sõrvemaa ta vastu võttis, kui ta noore poisina mandrilt Sõrvemaale tuli: "Ma tundsin, et maa nagu kallistas mind, seda ei saa sõnades kirjeldadagi."

Kaupo lisab, et esivanemate haudade lähedal elada on vägev tunne. Tema esivanematel oli siin juba 17. sajandil täita eriline ülesanne – päeval tuli teha puid ja öösel hoida tuld. Nemad hoolitsesid nimelt Sääre majaka eelkäija, tulepaagi eest, mis kandis rootsipärast nime vipp-fyr ja nägi välja nagu suur kaevukook. "Ämbri asemel oli malmkorv, kuhu sai tule teha," selgitab Kaupo Vipp. Seda tööd nimetati siin paagiorjuseks. Rootsi kuninga käsul pidi kohalik mõisnik sellele tööle ühe pere määrama, et Sääre madalikest oleks ka pimedas laevnikele nähtav hoiatusmärk. Kura kurk ehk Sõrve meri on veealuste karidega laevadele siiani ohtlik. Praegu hoiatab seal meresõitjaid Läänemere kõrgeim betoonist tuletorn.

Saagu Torgu Kuningriik!

Torgu kuningriigi loomisloo on Kaupo kuningriigi koduleheküljele kirja pannud: 1992. vastu võetud haldusreformi seaduse tekstis oli Torgu maa-ala jäänud mingi vea tõttu Eesti Vabariigi territooriumi osana nimetamata. Kohalikud kaotasid seeläbi oma põhiseadusliku õiguse kohalikuks omavalitsemiseks, valimistel osalemiseks.

Torgu valla taastamise eestvedajaks olnud Leevi Häng arvas, et võiks proovida siis Eestiga taasühineda eraldi kuningriigina. Kuninga ametikohta pakuti tuntud humoristile Kirill Teiterile, omaaegsele Eesti Rojalistliku Partei liikmele, kes oli laialt tuntud ka erilisel vimkadega vürtsitatud viisil raadios liiklusteatete kommenteerijana.

Kroonimise tingimus oli rahva poolehoid 1992. aasta Riigikogu valimistel, kus Kirill Teiter saigi Saare- ja Läänemaalt rekordilise häältesaagi. Tulemusena sai temast Torgu kuningas Kirill I. Imaginaarsele mikroriigile loodi oma sinimustvalge ristilipp ja vapp, millel on näha Torgu armas vapiloomake tigulohe. Torgu kuningriigi rahana vermitud müntidel ehk Torgu taalritel on selge vahetusväärtus – 1 pudel pooleliitrist Viru Valget. "Vääring on püsinud viimased 30 aastat, kuid Torgus euroga paralleelselt käibivate müntide ostujõud on koos viinapudeli hinna kasvuga pidevalt tõusuteel olnud," ütleb Kaupo.

Pärast Kirill I lahkumist tänavu mais kuulutati välja referendum uue kuninga valimiseks. Igal Torgu kinnistul oli üks hääl.

Uueks kuningaks valis kohalik rahvas Kirill I järeltulija, kellest sai Kristian I. "Viikingite traditsiooni järgi," ütleb Kaupo, "on temagi kuningaks nii kaua, kuni mõnele võitlusele, olgu see siis eluvõitlus, alla jääb."

"Mul on nüüd kindel roll ja koht ühes väikeses kogukonnas ja tunnen rõõmu sellest, et olen saanud ja saan edaspidigi tuttavaks huvitavate ja toredate inimestega, kellega ma kuningaks olemata vaevalt et kohtuks", ütleb Kristian I. "Plaan on kasutada kuningriigi kuvandit Torgu ja selle elanike hüvanguks. Kuidas ja mis sellest välja tuleb, on näha edaspidi."

Sel aastal kohtusid Jämaja kirikus sümboolselt kaks kuningriiki. Koostöös festivaliga Klaaspärlimäng ja festivaliga Orient tõi Peeter Vähi kohale UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Gruusia mitmehäälset laulu harrastava ansambli Iberi, mis meenutab samuti Gruusia ajalooallikates nimetatud Ibeeria kuningriiki.

"Isioma" kultuur

Salme jõgi lahutab Sõrvemaad Saaremaast, "isioma" kultuuriks peetakse Anseküla ja Jämaja kihelkonna terrotooriumil elava rahvakillu põliskultuuri. "Peaaegu oleks poolsaarest aga saar saanud, kui Riiast Soome Pietarsaari sadamasse teel olnud Antigua ja Barbuda lipu all sõitev kaubalaev Adele ei märganud Saaremaad ja võttis kursi otse läbi Sõrve sääre," kirjutati imelikust juhtumisest aastal 2018.

Marko Kalduriga, kes korraldab omamoodi loodus- ja automatku, läheme uudistama Lõmala-Kaugatoma vahelist riigiteed nr 21 108, mis pärandteena avati 2021. aastal ja kus aeg on 1950.–1970. aastate vahel seisma jäänud. Sel ajal oli Saaremaa rannik kogu Nõukogude Liidu välispiir.

Turvalise 50kilomeetrise tunnikiirusega saame nautida loodust ning näeme kitsa ja kurvilise kruusatee ääres olevaid betoonist kilomeetriposte, vanu liiklusmärke ja suunaviitasid. Marko juhib mu tähelepanu säilinud tankitõrjeliinidele, sest Saaremaa Sõrve poolsaare üks kitsamaid kohti sobis kaitsepositsioonide rajamiseks.

Sõrve poolsaare kitsamas ­põhjaosas oli lausa kolm ­järjestikust kaitseliini, mis on mälestusmärkidena säilinud.
Sõrve poolsaare kitsamas ­põhjaosas oli lausa kolm ­järjestikust kaitseliini, mis on mälestusmärkidena säilinud. Foto: Marko Kaldur

21 meetrit kõrge maamärgina tuntud Tehumardi mõõk, mälestus öölahingust vääris muinsuskaitse arvates säilitamist. Marko on silmanud seal ka terasest aedu. Need on talunikud sõjaväe maandumisradadelt kokku korjanud, mis olid seal betooni asemel.

Märksõnad
Tagasi üles