Kuidas usaldada hoiu-laenuühistut?

Eesti hoiu-laenuühistute omaaegne üsna eeskujulik ühistukultuur on praeguseks suuresti hääbunud. Foto: Shutterstock

Eesti Arengu Hoiulaenu Ühistus hoiustanud inimesed kaotavad suure tõenäosusega kõik oma säästud. Mida tuleks inimestel, kel oma säästud paigutatud hoiu-laenuühistutesse, praeguses olukorras ette võtta?

Kuidas üldse valida usaldusväärset hoiulaenuühistut? Missugust taustainfot teha ja millest alustada?

Esimesed kogukondlikud rahaasutused

Esimesed hoiu-laenuühistud asutati Eestis 1930. aastatel. "Need olid kogukondliku iseloomuga klassikalisi rahateenuseid osutavad rahaasutused. Ühistute majandamist juhtisid ja jälgisid nende liikmed. Ka tänapäeval ei peakski hoiulaenuühistud eeldama erilist riigi sekkumist," ütleb Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu juhatuse liige Andrus Ristkok.

Eesti hoiu-laenuühistute omaaegne üsna eeskujulik ühistukultuur on tema sõnul praeguseks suuresti hääbunud. "Küllap seetõttu on Eesti riik üritanud nüüdisaegse hoiulaenuühistu tegevust reeglistada hoiu-laenuühistu seadusega. Aga piinlik on seejuures, et riigiorganid ei näita üles vähimatki huvi selle vastu, kas ja kuidas neid reegleid seejärel täidetakse."

Eriali ja Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu pankrot on riigiorganeid pannud küll mõningal määral kontrolli tugevdama, kuid need toimingud on Andrus Ristkoki sõnul hilinenud, küündimatud ja abitud.

Need annavad pigem aimu, et riigi rahanduse regulaatoritele oleks mugavam, kui sellist raha hoiustamise viisi üldse Eestis poleks.

"Need annavad pigem aimu, et riigi rahanduse regulaatoritele oleks mugavam, kui sellist raha hoiustamise viisi üldse Eestis poleks. Ometi on need rohkem kui 7000 hoiustajat, kes toimetavad hoiu-laenuühistute liidu kaudu, need ju heaks kiitnud. Neid inimesi võiks palju rohkem olla. Näiteks USA raharinglusest toimub stabiilselt ligi kuus protsenti hoiu-laenuühistute kaudu, enamasti eraisikute ja väikefirmade tehingud. Euroopas on kõige edukam olnud Iirimaa. Suhteliselt kiiresti koguvad tänapäeval hoiu-laenuühistud populaarsust Poolas ja Suurbritannias."

Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit on enamikku Eesti kõige vanemaid hoiu-laenuühistuid ühendav mittetulundusühing. "Meie ühistud on olnud seaduskuulekad. Liit on kandnud hoolt protseduuride korrektsuse eest, ühistute liikmed on vastutustundlikud ning nendes ei ole pankrotiohtu ette tulnud. Ka kriisid on üsna valutult üle elatud ja liikmed ei ole enda hoiustest vähimatki kaotanud. Eesti Hoiu-Laenühistute Liit kuulub ka vastavasse ülemaailmsesse organisatsiooni. Mitte ükski Eesti Vabariigi taastamisest saadik õnnetult lõpetanud hoiulaenuühistu pole kuulunud meie liitu," rõhutab Andus Ristkok.

25 tegutsevat hoiu-laenuühistut

Äriregistri andmeil on Eestis 25 tegutsevat hoiu-laenuühistut. Paraku kuulub hoiu-laenuühistute liitu neist vaid seitse: Leie, Kambja, Kehtna, Põlvamaa, Saaremaa, Maaelu Edendamise ning Tartu Hoiu-Laenu Ühistu. Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond tagab viie hoiu-laenuühistu hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistu liikmete omad. See tähendab, et pankroti korral on nende ühistute liikmete hoiused tagatud kokku kuni 20 000 euro ulatuses.

"Kahju on näha, kui hooletult inimesed enda sageli terve elu jooksul kogutud säästudega ümber käivad. Raske on anda soovitusi neile, kes ei vaevu selgeks tegema, kelle hooleks nad enda säästud usaldavad, vaid valivad suurimat intressi pakkuva ühistu. Kui ühistusse astuja annab vabatahtlikult oma õiguse ühistu asjaajamist jälgida ja sellest otsustavalt osa võtta inimestele, keda ta ei tunne, kelle usaldusväärsusest tal pole aimugi, siis see ongi nende teadlikult võetud risk," nendib Andrus Ristkok. "Jah, hoiu-laenuühistute liidu ühistute hoiuseintressid on väiksemad kui suurtel ja end agaralt reklaamivatel hoiu-laenuühistutel. Väiksema hoiuseintressi põhjus on hoiustajate raha kasutamise märksa väiksem riskimäär. Laenutaotlejaga tutvutakse põhjalikult. Laenud on korrektselt tagatud. Ühistu juhtorganite liikmetele antavad laenud läbivad rangema avaliku protseduuri kui tavalaenud jne. Muidugi on laenudelt teenitav intress seetõttu väiksem, ent sellevõrra tagatum ja jätkusuutlik. "Halbu laene" tuleb väga harva ette. Hoiused on aga peaaegu sama hästi kaitstud kui pangas," kirjeldab Andrus Ristkok.

Miks ainult seitse?

Miks vaid seitse hoiu-laenuühistut kuulub liitu? "Paljud uued hoiulaenuühistud on küll pärinud liitumistingimuste kohta. Kui oleme need esitanud, pole meiega enam ühendust võetud. Põhjus näib olevat selles, et meil on liidu sisekorraeeskirjades punkt, mis seab sisse kaheks aastaks liikmekandidaadi aja. Sellal saab uus ühistu liidu töös hääleõiguseta osaleda ja peab nii nagu teised hoiu-laenuühistute liidu liikmed oma tegevusest aru andma," nendib Andrus Ristkok.

Kuidas saaks inimene, kel näiteks talu müügist saadud raha pangaarvel väärtust kaotamas ja tahaks hoiustada hoiulaenuühistus, selle usaldusväärsust kontrollida? "Selleks peab hoiulaenuühistu tegevuspõhimõtteid siiski mõnevõrra ette kujutama. Kindlasti peaksid suurte summade hoiustajad tutvuma seadusega, mis sedalaadi asutusele raamid seab ja mis kirjeldab peale mõnede normatiivide ka põhimõtteid, mida hoiulaenuühistu peab järgima. Suuri hoiuseintresse lubavad ühistud patustavad õige mitmes punktis. Ent kes viitsib raskesti arusaadavat juriidilist teksti lugeda," ohkab Andrus Ristkok.

Suuri hoiuseintresse lubavad ühistud patustavad õige mitmes punktis. Ent kes viitsib raskesti arusaadavat juriidilist teksti lugeda.

Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu juhatuse liige Helle Virt-Lenk ütleb, et ükski jätkusuutlik hoiu-laenuühistu ei saa pakkuda inimestele kümneprotsendilisi tootlusi. "Eesti Pank kirjutab meile ette, kui suurt laenuprotsenti me saame üldse küsida. Maksimaalne

krediidikulukuse määr on praegu 16 protsendi ringis. See tähendab, et välja saame laenata 12 protsendiga. Meie pakume hoiustajatele seega kuus protsenti intressi ja see on absoluutne lagi. Hoiustaja saab viis protsenti intressi, ühe protsendi maksab tulumaksuks."

Kas internetist võib leida mõnd ülevaadet hoiu-laenuühistutest, et neid saaks omavahel võrrelda? "Minu teada sedalaadi ülevaateid pole. Selliseid asju ei avaldata ju isegi pankade kohta! Seda oleks ka raske teha, sest intressipoliitika on rahaasutuse siseküsimus. Majandusaasta aruanded aga on avalikult kättesaadavad: igaüks võib need äriregistri kodulehelt oma arvutisse alla laadida. Iseasi, kuivõrd kõnekas see aruanne finantsasjus kogenematule inimesele on. Ega hoiu-laenuühistu põhikiri ka tema toimetamise kombeid ava. See on tavaliselt standardne seadust mitmes osas kopeeriv formaalne tekst," tõdeb Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu juhatuse liige Helle Virt-Lenk. Tal on kahju, et iga-aastane auditki ei anna ülevaadet hoiulaenuühistu tegevuse seaduspärasusest. "Mulle on audiitori vastutus Eestis üldse jäänud tänini mõistatuseks. Nad ise küll armastavad toonitada enda suurt vastutust ja see kajastub ka nende esitatud arvetes. Kuid kas olete kuulnud mõnest audiitorist, kes vahetult auditi järel pankrotistunud ettevõtte pärast mingit vastutust kannaks?" küsib Helle Virt-Lenk.

Tema sõnul polnud terve rida uusi hoiu-laenuühistuid tähtajaks, esimeseks juuliks, esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet. "Veel septembri lõpus olid puudu üheksa hoiu-laenuühistu aruanded. See on ligi pool äriregistris toimivaks tunnistatud hoiu-laenuühistutest! Hoiu-laenuühistute liidu liikmeid nende hulgas pole. Arusaamatu, mis selle kokkuvõtte tegemise finantstoimingutele spetsialiseerunud asutusele nii keerukaks teeb?" imestab Andrus Ristkok.

Korrektse raamatupidamisega ettevõttes ei ole aastaaruande koostamine tema sõnul mingi probleem. "Iseasi, kui on tegu arusaamatustega suhetes Maksuametiga, ei osata kajastada tehinguid, mis seaduste ja kehtivate reeglitega vastuolus on, või ei suudeta aruande suhtes saavutada audiitori nõusolekut. Rääkimata hoolimatust juhtimisstiilist," nendib Andrus Ristkok.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu käekiri: telereklaamid ja kallid kontoripinnad

Hoiu-laenuühistute suured ja kallid reklaamikampaaniad vihjavad Andrus Ristkoki meelest ennekõike sellele, et end reklaamiv hoiulaenuühistu vajab hädasti lisaraha. "Hoiu-laenuühistute liidu ühistud selliseid kampaaniaid ei tee juba ammu. Peapõhjus on see, et üha raskem on leida kõlblikke laenutaotlejaid. Hoiu-laenuühistul on ju raha vaja peaasjalikult selleks, et hoiustajatele ootuspärast intressi maksta. Mitmesuguste tütarfirmade ja äriprojektide rahastamist ei pea me vastutustundlikuks, sest see on alati seotud hoiulaenuühistu kontrollimatute äririskidega," hoiatab Andrus Ristkok.