Jalgpallisuurune kannatlik siseorgan vajab tähelepanu
Maks on inimese suurim siseorgan, kaalub umbes 1,4 kilo ja on poole jalgpalli suurune. Maks on inimese elutähtis organ, mis juhib inimkehas ligi 500 funktsiooni, sealhulgas puhastab organismi mürkidest ja jääkainetest.
Kui olete õlle- või veinilembusest hoolimata terve maksaga kuldse keskeani elanud, võite mõttes endal kätt suruda – kuulute selle õnneliku protsendi hulka, keda maksahaigused ei ohusta.
Maksa tervise eest tasuks siiski hoolt kanda, sest maksavähki haigestumise risk vanuse kasvades suureneb, hoiatab gastroenteroloog Külliki Suurmaa. Lihtne reegel – nädalas olgu (vähemalt) kolm täiesti alkovaba päeva – kehtib ka seenioridele. Kõige targem on aga alkoholist üldse loobuda, sest maks on võimeline ennast tervendama ka pärast 60. eluaastat. Juba tekkinud rasvmaksa korral igasugune alkohol vaid süvendab haigust.
Rasvmaks võib ohustada ka kainet
Pikaajalistel õlle, veini, aga ka kangema alkoholi tarvitajatel võib juba keskeas olla tekkinud maksakahjustus. "Esmalt tekib maksa rasvväärastus ehk steatoos, rahvakeeli rasvmaks, mis võib olla nii alkohoolne kui mittealkohoolne. Paraku võivad ka saledad inimesed ja inimesed, kes üldse alkoholiga ei liialdada, haigestuda steatoosi," ütleb Lääne-Tallinna Keskhaigla endoskoopiaosakonna ülemarst Külliki Suurmaa.
"Haiguse põhjuse teeme kindlaks analüüsidega. Alati, kui arst hakkab kaebustega maksahaiget uurima, teeme ka nõndanimetatud maksapaneeli – sealt näeme, kas patsiendil on ka mõni kaasuv haigus."
Maksakahjustus võib areneda kiirelt
Gastroenteroloogi sõnul kulgeb mõnel inimesel maksakahjustus kiiresti. Eriti neil, kel peale alkoholi avaldab veel mõju viiruslik C-hepatiit või B-hepatiit, mille põdemisest ei pruugi inimesel aimugi olla. "Valud maksas on väga haruldased, ainult maksakapsli venimise tõttu. Maksal ei ole valuretseptoreid, seetõttu võib maksa kutsuda vaikseks organiks. Lisaks sellele on maks kannatlik ja just see teebki maksahaigused väga petlikuks ning muudab nende õigeaegse avastamise keeruliseks."
Sellest haigusest raskema kuluga tõbi on tohtri kinnitusel maksa rasvumine koos väljendunud põletikuga ehk steatohepatiit (non-alcoholic steatohepatitis ehk NASH). "See haigus võib olla eluohtlik, sest 20 protsendil mittealkohoolse steatohepatiidi juhtumitest võib haigus edasi areneda tsirroosiks (maksakärbumine) ja lausa maksavähiks."
Ka regulaarse alkoholi tarbimise tagajärjel maksas tekkivale steatoosile (alkohoolsele maksarasvumisele) järgneb põletik. "Õnneks see taandub. Kui alkoholi tarvitamisest täiesti loobuda, maks taastub. Kui aga joomist jätkata, tekib hiljem maksa sidekoestumine, maksatsirroos. See on pöördumatu protsess – enam ei saa loota, et maks taastub, isegi kui joomine lõpetada."
Dr Külliki Suurmaa rõhutab, et alkoholi joomise lõpetamine on kõige tähtsam ravivõte. "Maksatsirroosi korral on abi vaid maksasiirdamisest. Näiteks Soomes ongi rasvmaks järjest enam maksasiirdamiste põhjuseks. Väljaravimata maksatsirroosist areneb 4–7 protsendil juhtudest maksavähk."
"Kui tsirroos põhjustab isegi haiglaravi korral tõsiseid komplikatsioone, räägitakse komplitseeritud maksahaigusest. Komplikatsioonid võivad olla näiteks soolestiku verejooks, astsiit, ajuhaigus, akuutne neerupuudulikkus või maksavähk."
Kuni kolm annust nädalas
Maksatsirroosi ärahoidmiseks on soovitatud alkoholi tarvitamisel piirduda kuni kolme annusega nädalas. Ühest Soomes tehtud uuringust aga selgus, et juba rasvmaksa haigestunutele ei ole mingit turvalist alkoholiannust, kõik on neile kahjulik. Isegi väike pokaal veini toidu kõrvale suurendab haigusriski. Kange alkoholi joomine suurendab kaks korda riski haigestuda sümptomaatilisse maksahaigusse.
"Kui inimene absoluutselt enam alkoholi ei tarbi, siis maks võib igas eas anda positiivse tulemuse, haigus peatuda," ütleb dr Külliki Suurmaa. "Juba tekkinud maksakahjustuse esimene aste ehk maksafibroos ei arene edasi, maks võib isegi mingil määral paraneda. Samas sõltub maksa tervenemine siiski ajast, mil napsuga sinasõprust peetud," lisab ta. "Ja kas inimene põeb lisaks veel teisi maksa kahjustavaid haigusi, mis maksa kahjustavad. Näiteks viirushepatiidid, autoimmuunsed maksakahjustused," hoiatab tohter.
Ka paljud käsimüügi- ja retseptiravimid võivad pideval tarvitamisel gastroenteroloogi sõnul põhjustada maksakahjustust. Paratsetamooli, antibiootikumide, statiinide, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (näiteks ibuprofeen), seenhaiguste ja tuberkuloosi ravimite tarvitajatel on soovitatav kontrollida oma maksanäitajaid.
Sümptomid on tagasihoidlikud
Kuidas maks ülekoormatusest märku annab? Maksahaiguse sümptomid on väga tagasihoidlikud ja enamikul juhtudel võivad need üldse puududa. Inimesed võivad elada maksahaigusega üsna pikalt, ilma et nad midagi tunneksid. Sümptomite avaldumine viitab gastroenteroloogi sõnul juba kaugele arenenud maksahaigusele, sealhulgas tsirroosile.
