Arvamusplats ⟩ Mida kõrgem on inimese vanus, seda tõenäolisemalt saab ta viga just kodus

Vanemaealiste taastumine on raskendatud ja nende toimetulek väheneb, Foto: Pixabay

Mida vanemaks saadakse, seda rohkem veedetakse aega kodus ja seda suurem on tõenäosus just seal viga saada: 65–74-aastaste vigastustest on vähemalt 48% saadud kodus, alates 85. eluaastast aga juba vähemalt 60%.

Kodus juhtuvate vigastuste suurimateks riskiteguriteks on vanemaealiste puhul suurenev vanus, kognitiivse võimekuse langus, kõnnaku-, tasakaalu- ja mäluprobleemid. Kukkumisi võivad kodus põhjustada erinevatest ravimitest tingitud kõrvaltoimed, madal vererõhk, südamepuudulikkus, südame arütmia.

Kuna kodus kukkumise risk on seenioridel suurem, on suurem ka oht, et saadud väiksematel õnnetustel võivad olla raskemad tagajärjed. Vanemaealiste taastumine on raskendatud ja nende toimetulek väheneb, mistõttu võivad nad vajada hooldamist, mis omakorda on lisakoormus nende lähedastele ja ühiskonnale.

Kui turvaline on kodu?

Soome, Norra ja Inglismaa kogemuse analüüsi põhjal saab väita, et neis riikides pööratakse palju tähelepanu vanemaealiste ja nende eest hoolitsevate lähedaste teadlikkuse tõstmisele vananemisega kaasnevate muutuste ja vajaduste osas. Seda aitavad ennetada näiteks kontrollnimekirjad, milles punkthaaval liikuides saab lihtsalt hinnata, kui turvaline või ebaturvaline on kodu. Sellised kontrollnimekirjad õpetavad oma ümbrust paremini märkama, hindama ja ka võimalikke ohte teadvustama.

Esmatasandil saaksid sellist kaardistuste teha vanemaealiste pereliikmed, aga ka meditsiinitöötajad, kes nendega tervisekontrollis või kukkumiste tagajärjel tekkinud ravi kontekstis kokku puutuvad.

Mitmete kaasuvate haigustega vanemaealistele ravimite väljakirjutamine on hoolikas protsess, millel silma peal hoida.

Mõningasi riske saavad ennetada või siis teadvustada ka perearstid. Saab vältida näiteks kukkumise riski suurendavate ravimite väljakirjutamist. Mitmete kaasuvate haigustega vanemaealistele ravimite väljakirjutamine on hoolikas protsess, millel silma peal hoida. Siin on abiks nii teadmised ravimite koostoimetest kui kukkumisohtu suurendavatest ravimitest. Eestis oleks abiks ravimite väljakirjutamisel vastava info kuvamisest tervishoiutöötajatele (eeskätt perearstidele ja pereõdedele) ning soovitus hinnata patsiendi terviseseisundit just kukkumisriski silmas pidades.

Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised viga kuni 62% juhtudest. Vanuserühmas 65–74 esineb aastas keskmiselt 5 vigastusjuhtu 100 inimese kohta; vanuses 75–84 keskmiselt 6,6 juhtu ning alates 85.eluaastast juba 10,2 juhtu 100 inimese kohta. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tegemist on vigastusjuhtudega, mille tõttu vajatakse arstiabi. Jääb teadmata, kui sageli kukuvad vanemaealised tegelikult.

Ennetus on ka riigile odavam

Vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot. Sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste, kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi, ning kiirabile tehtud kulutusi.

On ilmselge, et tegu on olulise teemaga, mis moodustab osutatavatest terviseteenustest päris kopsaka osa. Nagu alati – iga ennetusse suunatud euro on kordades riigile odavam kui osutatud järelteenus või või ravi.

Kodukeskkonna turvalisust on hinnatud siiamaani peaasjalikult tuleohutuse aspektis, mida on jõudsalt eest vedanud Päästeamet. On aeg seda laiendada ning võtta vaatluse alla ka muud kodus ohtu kujutavad tegurid ning allikad. Alustades kasvõi meie iseendi lähiringi eakatest – võimalikku kokkumisohtu üheskoos teadvustades ning sellest rohkem kõva häälega kõneldes.

Ei ole võimalik pead liiva alla peites väita, et kõik see, mis jääb nelja seina vahele, sinna ei saa riik ega ümbritsevad midagi parata – justkui seda probleemi ei eksisteerikski. Inimese turvalisis on oluline igal pool, kus ta asub, liigub või toimetab. Vajame vaid rohkem märkamist, mõistmist ning väikest ennetavat sammukest selles suunas, mis tagajärjele eelneb.

Lisalugemist

• Vanemaealiste vigastused 2016–2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)
• Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)
• Kodukeskkonna vigastusriskide projekt - Päästeamet (rescue.ee)