Proteeside valik on keeruline, nii hammaste seisukorrast kui rahakotist lähtudes

"Oma pärishambaid tuleb hoida," resümeerib dr Ilme Tammeveski. "Kohe, kui suus mõni probleem tekib, kohe hambaarsti poole pöörduda. Kogu meie organism kannatab, eriti seedimine, kui suus pole hambaid," lisab hambaarst. Foto: Erakogu

Igapäevane suuhooldus on proteesikandjale sama oluline kui pärishammaste puhul, ütleb Tallinna Hambapolikliiniku hambaarst Ilme Tammeveski. "Pealegi pikendab proteeside regulaarne puhastamine nende eluiga."

Oma hammaste asendamiseks proteesidega on mitu võimalust. Kõige enam paigaldatakse meie inimestele suust eemaldatavaid proteese. Neid on mitut tüüpi ning neid saab

paigaldada ka patsiendile, kel pole suhu jäänud enam ühtegi oma hammast. Kõige odavamad suust eemaldatavad proteesid on akrüülist totaalproteesid. Nende negatiivne külg on aga liikuvus, mis võib tekitada hõõrdumist ja ebamugavustunnet.

Neid kasutatakse peamiselt olukorras, kus puudu on suurem hulk hambaid või on puuduvate hammaste piirkonnas suured luu ja pehmete kudede defektid. Enamasti aga saab proteeside valikul määravaks hoopis hind, sest äravõetavad proteesid on üldjuhul märksa odavamad kui suhu fikseeritud proteesid.

Sildprotees eeldab kõrvalhambaid

Sildprotees kinnitatakse kõrvalhammastele ja seda ei saa teha muidu, kui tuleb naaberhambaid lihvida. Seega oleneb sildproteesi paigaldamise võimalikkus sellest, kas kõrvalhambad on terved.

Kui naaberhambad on sildproteesi paigaldamiseks liiga halvas seisus või hammas puudub hambakaare tagumisest poolest, on võimalik valmistada metallklambritega osalised proteesid, mida saab suust eemaldada. Väikesed klambrid võivad aga pikkamööda hakata teisi hambaid rikkuma.

Kombineeritud proteesid

Kui hambareas puuduvad hambad täielikult, ongi odavaim variant kõvadest plastmassidest valmistatud plaatproteesid. Õnneks ei pea ka osalisi plaatproteese ja totaalproteese ööseks suust ära võtma.

Samuti kombineeritakse metalli ja plastmassi – neid nimetatakse metallkarkassiga partsiaalproteesideks ehk büügelproteesideks. Ainus tingimus on see, et inimesel endal peab olema säilinud piisaval hulgal tugihambaid, millele büügelprotees toetuda saaks. Büügelprotees kinnitub stabiilsemalt ega kata nii suurel määral suu limaskesta kui üleni plastmassist protees.

Büügelprotees kinnitatakse naaberhammastele metallklambrite ja nn lebamite abil. Konstruktsioon toetub osaliselt oma hammastele. Võrdluseks, et klassikaline eemaldatav plastmassprotees toetub igemetele. Tänu metallkarkassile on seda tüüpi protees tavapärasest plaatproteesist vastupidavam, väiksem ja õhem. Paraku ka kallim.

Büügelproteesiga aga harjutakse mitu korda kiiremini kui teiste suust ära käivate proteesidega. Positiivne on seegi, et neid pole vaja ööseks suust ära võtta. Büügelprotees sobib eriti inimesele, kel on puudu mälumishambad, pole võimalust paigaldada kroone ega implantaate. Büügelprotees on ka hea lahendus, kui on vaja taastada mitu hammast korraga, kuid pole võimalik kasutada sildproteesi ega paigaldada implantaati.

Moodsamad ja mugavamad on kallimad

Suhu kinnitatavad hambaproteesid, näiteks implantaat, sildprotees, laminaadid või hambakroon on moodsamad ja mugavamad, kuid kahjuks ka kallimad.

Sageli peab hambaarst kombineerima mitut liiki proteese. Näiteks mõned hambad taastatakse kroonidega, osa aga eemaldatava proteesiga nn luku abil. Selliste proteeside kasutamine on näidustatud, kui hammaskonda ei ole võimalik taastada kroonide ja hambaimplantaatidega.

Vahel on tarvis mitmest eri liiki proteesist kombineerida patsiendile sobiv lahendus – ehk kombineeritud protees. See tähendab, et üks osa sellest võib olla püsivalt suhu kinnitatud, kuid teine on eemaldatav. Näiteks on mõned hambad kaetud krooniga ja nende külge on

kinnitatud äravõetav klambritega protees. Mõnikord aga kinnitatakse kahele või enamale hambaimplantaadile totaalprotees.

Kui puudu on üks või mitu hammast, kaalutakse tavaliselt implantaadi, sildproteesi või suust osaliselt eemaldatavate proteeside paigaldamist. Implantaat on väga hea variant, sest see on esteetiline ja kestab kaua. See on oma hammastega väga sarnane – patsient näeb ja tunneb seda peaaegu samamoodi nagu oma hammast. Paraku on tegemist kõige kallima proteesliigiga.

Proteeside valik on keeruline ettevõtmine

"Proteeside hinnavahe hambakliinikute vahel on suur," tõdeb dr Ilme Tammeveski. "Uurige hinnakirju, kuulake ja lugege internetist teiste inimeste soovitusi, arstidele antud tagasisidet."

"Käige konsultatsioonis vähemalt kahe arsti juures, laske teha endale proteeside pakkumine vähemalt kahelt kliinikult," annab ta nõu.

Kõige esimese asjana koostab arst esialgse raviplaani. See tähendab, et enne ravi kuulab ta patsiendi soove ning hindab hammaste ja suuõõne olukorda, teeb digitaalseid röntgenülesvõtteid, kaardistab igemetaskud jne. Proteeside sobivus sõltub aga nii hambaprotesistist kui hambatehnikust.

"Hambaprotesistil lasub suur vastutus – ta peab tegema võimalikult täpse jäljendi, mille järgi hambatehnik siis proteesid teeb," nendib dr Ilme Tammeveski.