Põlvkondi eristav taimetoit ja meelerahu

Kõik tänased keskealised teavad, et just Heino Seljamaa oli telesarjas „Kõige suurem sõber” lastelemmik Leopoldi väiksem sõber Äpu. Jõuluetendus „Nääriäpu ­jõulupuu” ­koolilastele ERMi teatris. Foto: Sille Annuk

Oktoobrikuu numbris jagab oma positiivset eluvaadet nukunäitleja Heino Seljamaa, kes ütleb, et tal on hea meel, et elab eluõhtul Eestis, just nüüd ja praegu. „Olen igasuguseid aegu üle elanud, lapsena tundide kaupa leiva- ja jahusabas seisnud. Kopikaid lugenud. Praegu on Eestis hea elada. Ma pole jõukas, kuid ei tunne puudust. Ja elu on nii huvitav!" räägib oma ala meister, nukunäitleja Heino Seljamaa (70).

Turbavarude poolest kuulub Eesti maailma kümne kõige rikkama riigi hulka. Soode ja rabadega, kus turbakihi paksus küünib kuni 30 sentimeetrini, on kaetud peaaegu neljandik siinsetest aladest ning väärtuslikku loodusvara leidub suuremal või vähemal määral kõikides piirkondades. Eesti turbalademed on sedavõrd ulatuslikud, et hoolimata viimasel sajal aastal aset leidnud intensiivsest, pahatihti ka hoolimatust kaevandamisest on neist kasutatud ainult ligikaudu kolm protsenti. 60+ oktoobrikuu numbris jutustab kunstiteadlane Anne Ruussaar meie auväärse minevikuga turbatööstuse loo.

Ilmselt meist igaühel on mõnele kalmistule maetud lähedane, kelle kalm vajaks hooldust. Kahjuks on vahel on üsna keeruline minna kalmuplatsi hooldama, lilli istutama või küünlaid viima. Siis võibki lõpuks meid lähedase hauaplatsil ees oodata hoiatussilt või halvimal juhul juba uus pealematmine. On isegi juhtumeid kus mitu aastat lähedaste haudadel mitte käinud inimesed avastavad, et kadunud on lähedaste hauakivi, platsile on maetud võõras inimene jne. Hiljuti ilmus ajakirjanduses lausa artikkel, kus kalmistul käinud inimene sai šoki, nähes hooldamata hauaplatsidel hoiatussilte. Väidetavalt on seetõttu hakatud isegi kalmistuvahte ähvardama.

Mis kohustab inimest hooldama hauaplatsi ja kus on see kirjas?

Õnneks saab oma lähedase kalmu hooldamiseks tellida töö mõnelt sellega tegelevalt firmalt. Hauaplatsi kujundamine ja hilisem hooldus pole sugugi odav teenus, eriti pensionärile. Seetõttu tuleks tööde tegijat hoolikalt valida. Mis kohustab inimest hooldama hauaplatsi ja kus on see kirjas? Praegu uuendavad kohalikud omavalitsused tasapisi kohalike kalmistute kasutamise eeskirju. Mida kalmistul lähedase haua ümberkujundamisel teha tohib ja mis on keelatud? Milline teenus kui palju maksab? Kommenteerivad OÜ Gratitude Services asutaja Gerli Palgi ja Madisepäev OÜ tegevjuht Ants Rulli.

Puise nina kui imelise koha algus ulatub 1960. aastatesse. Siis oli seal Matsalu lähedal Haapsalu kalakombinaat. Peremees Indrek Jõgisoo on seal elanud juba alates teisest klassist. Hiljem tuli siia kaluriks. Kui Indrek toreda Viisi neiu Leiliga abiellus, ostsid nad siinse kalatööstuse. Tekkis mõte külalised hoopis siia tuua. Kunagisest kala vastuvõtukuurist on saanud nüüd Kultuuriküün. Suvel kuulub see kaks nädalat kunstnik Aapo Puki maalilaagrile. "Puise nina on suur osa minu elust," ütleb Aapo Pukk ja iseloomustab oktoobrikuu ajakirjas 60+ Puise nina, et kaugemale ei saa ja tagasi ei taha.

Oma hammaste asendamiseks proteesidega on mitmeid võimalusi. Valik on keeruline, nii oma hammaste seisukorra kui ka rahakoti sisu mõistes. Kõige enam paigaldatakse suust eemaldatavaid proteese. Neid on mitut tüüpi ning neid saab paigaldada ka neile, kel pole suhu jäänud enam ühtegi oma hammast. Millised on akrüülist totaalproteesid, mis on sildprotees, mida kujutavad endast kõvadest plastmassidest valmistatud plaatproteesid, metallkarkassiga partsiaalproteesid ehk büügelproteesid? Aga kui soovite suhu kinnitatavaid hambaproteese, näiteks implantaati, sildproteesi, laminaate või hambakrooni? Mis need maksavad? Kommenteerivad Tallinna Hambapolikliiniku hambaarst Ilme Tammeveski ja Tallinna Hambakliiniku ravijuht Anastassia Kuldmaa. Kellele ja milleks hüvitatakse protseesiravi, saab teada 60+ värskest numbrist.

69aastane Jüri Mets, kes omandas Väimelast zootehniku ja EPAst zooinseneri kutse, on elukaare jooksul arendanud endas ka oskusi, kuidas inimesed koos loomadega hästi suhestuksid ja loomad produktiivsed oleksid. Viimastel aastatel on tema huvi olnud elamisväärsus ja kuidas saaks elu täiel rinnal nautida. Ta on end täiendanud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. On olnud ka vallavanem ja pesumaja direktor. Kolme lapse isa. Lemmikloomade, hobuste aretamise, kasvatamise ja õpetamisega on ta tegelenud üle 35 aasta. Jüri Mets kirjutab ajakirja 60+ oktoobrinumbris, kuidas tema kass Villy juhatas ta meelerahu saavutamise teele. Ta arutleb omaenda kogemustele toetudes, kuidas lahendusi leiab ka sealt, kust neid oodata ei oska. Ning et ka ebameeldivad asjad saab enda kasuks pöörata.

Inimene peab hoolitsema oma tervise eest. Riik peab aitama hoida rahva tervist, selles on tähtis roll ka riiklikel teaduspõhistel toitumisjuhistel. Kestev vale toitumine mõjutab tugevalt inimeste tervist ja heaolu, aga ka haigestumist ja tervisekadu. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer hakkavad ajakirjas 60+ tutvustama eri riikide toitumissoovitusi.

Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi valgustavad vees lahustuvad vitamiinide häid külgi. Oktoobrinumbris on vaatluse all B1-vitamiin ehk tiamiin.

Igaüks on taimetoitlusest kuulnud, aga vähesed teavad, mida see täpselt tähendab. Kas taimetoit on tekitanud lõhe põlvkonde vahele? Ei maksa ehmatada, kui noored sugulased taimetoiduusku pöördunud, pigem mõelda, mis võimalused meil on rõõmustada neid kõige taimsega. Ise sööme ju ikka nii, nagu meie tahame. 60+ oktoobrinumbris annab lugejale suure hulga huvitavaid taimetoiduretsepte.

Valu on üks kõige sagedasemaid apteeki või arstile pöördumise põhjus. Valul võib olla väga palju põhjusi ning seetõttu on ravis mitu valikut. Valu vaigistamise eri viisidest kirjutab ajakirja 60+ värskes numbris Südameapteegi proviisor Emma Maltis.

60+ septemnbrinumbris on ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.