Adamson-Ericu muuseum tutvustab glamuurseid käekotte

Judith Leiberi minaudière, pidulik kott Fabergé Kristallmuna. Judith Leiber. 1970. aastad. Metall, nahk, Swarovski kristallid. USA. Foto: Günther Fulterer (Itaalia)

7. oktoobril avatakse Adamson-Ericu muuseumis publikule näitus „Alati moes. Käekottide 100 aastat“, mis esitleb rahvusvahelist käekotidisaini 1920. aastatest tänapäevani.

Näitus toob vaataja ette kümnendite kaupa käekottide saja aasta pikkuse loo. Välja on toodud kottide disaini arengu ja ühiskonnas toimunud muutuste seosed. Samuti vaadeldakse näitusel popkultuuri ja kuulsuste mõju kotimoele.

Itaalia erakogude põhjal valminud elegantne näitus heidab pilgu käekottide arengule viimasel sajal aastal ning uurib ka naise rolli muutusi ühiskonnas. Näha saab nii oma ajastu tüüpilisi kotte kui neidki, mis on tuntud moemajade ja disainerite loominguna muutunud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. Väljas on ka mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.

Tänapäevane käekott kujunes välja 20. sajandil ning seda on mõjutanud nii kunst, moesuundumused ja uued materjalid kui ka sotsiaalsed muutused, näiteks naiste iseseisvumine ja suurenenud tööhõive.

Käekott on midagi enamat kui üksnes moodne või praktilise otstarbega ese, kõneldes palju kandja moetundlikkusest, elustiilist ja staatusest ühiskonnas, aga ka meelelaadist, identiteedist ja maailmavaatest.

1920. aastatel sai käekotist iga naise moekas kaaslane. Viimase saja aasta jooksul on kotist kujunenud üks püsivaim moe aksessuaar. „Käekott võib olla igapäevaselt praktiline, aga ka erakordselt luksuslik ja kallis staatusesümbol, ehtelikult pilkupüüdev disainielement, samuti tugeva sotsiaalse sõnumi kandja. Käekott on midagi enamat kui üksnes moodne või praktilise otstarbega ese, kõneldes palju kandja moetundlikkusest, elustiilist ja staatusest ühiskonnas, aga ka meelelaadist, identiteedist ja maailmavaatest. Eri ajastute originaalkotid on ka ihaldatud ja vägagi hinnalised kollektsioneerimise objektid,“ kommenteeris näituse koordinaator Kersti Koll.

Väljapanekus on ligi 50 originaalkotti ning esindatud on tuntud moemajad Hermés, Gucci, Dior, Fendi, Vuitton, Chanel, Chloé, Roberta di Camerino ning disainerid Judith Leiber, Karl Lagerfeld, Alexander McQueen, John Galliano, Marc Jacobs, Wali Mohammed Barrech, Riccardo Tisci, Frida Giannini, Paco Rabanne, Lulu Guinness ja teised. Ajastu hõngu lisavad kostüümid ja fotod. Näitusega koos ilmub eesti- ja ingliskeelne rikkalikult illustreeritud kataloog ning kaasnevad ka mitmed publiku- ja haridusprogrammid.

Esimene kuraatorituur näitusel toimub juba esmaspäeval, 10. oktoobril, kui tähistatakse rahvusvahelist käekoti päeva.

Rahvusvahelisest käekotinäitusest ajendatuna on muuseumi teise korruse Adamson-Ericu püsiekspositsiooni kujundatud spetsiaalne väljapanek kunstniku disainitud käekottidest. Eesti kunstiloo ühe kõige mitmekülgsema looja Adamson-Ericu kavandatud kotid on kõik ainueksemplarid. Väljas on ka abikaasale tekstiilikunstnik Mari Adamsonile, poetess Debora Vaarandile ja klaverikunstnik Lilian Semperile loodud kotid.

• Näitus „Alati moes. Käekottide 100 aastat“ saab teoks Eesti Kunstimuuseumi – Adamson-Ericu muuseumi, Expona (Itaalia) ja Museo Milavida (Soome) koostöös.
• Näituse kuraator on Günther Fulterer (Itaalia) ja koordinaator Kersti Koll, väljapaneku kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer ja kataloogi kujundaja Tuuli Aule.
• Näitus jääb avatuks 12. märtsini 2023.