Üksi elava pensionäri toetus on sel aastal 200 eurot

Seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollitakse igal aastal uuesti. Foto: Priit Simson

​Üksi elava pensionäri toetus on selle aasta oktoobrikuus 200 eurot. Seda maksab riik üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga.

Toetust makstakse kõigile vanaduspensionieas olevatele inimestele, kes elavad rahvastiku­registri andmetel üksi, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot.

Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid riik maksab selle välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed tulevad rahvastikuregistrist.

Tähele tasub panna märkust, et üksi elava pensionäri toetust ei maksta inimesele, kes perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

Seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollitakse igal aastal uuesti. Et saada toetust, peab inimene vastama toetuse saamise tingimustele toetuse maksmise aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini kogu perioodi jooksul.

Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.

Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.

Vanaduspensionär, kelle kättesaadava pensioni suurus on alla 669 euro, saab toetust ka juhul, kui ta on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk elab hooldekodus; on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise inimesega, kuid elab reaalselt üksi, sest teine inimene on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus; on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga. Kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla 669 euro, on õigus toetusele mõlemal.

Üksi elava pensionäri toetust saab ka inimene, kes elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega). See erisus ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab omaenda alaealist või kuni 21aastast õppivat last.

Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2kordset Eesti keskmist vanaduspensioni ehk 2022. aastal alla 669 euro.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks Sotsiaalkindlustus­ametile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli 2022 seisuga.

Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks, kui vanaduspensioniealine inimene töötab ja saab lisaks pensionile töötasu või kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

• Lisainfot üksi elava pensionäri toetuse kohta saab küsida infotelefonilt 612 1360 või saates e-kirja aadressile [e-mail]