E, 3.10.2022

Ainult kiire abi päästab aju

Kaire Kenk
Ainult kiire abi päästab aju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestis tabab insult igal aastal umbes 4500 inimest
Eestis tabab insult igal aastal umbes 4500 inimest Foto: Shutterstock

Kui inimene tunneb endal insuldisümptomeid, tuleb kohe helistada kiirabisse. „Ei tohi hakata helistama pereliikmetele, et küsida, mida nüüd ette võtta. Tuleb kiiresti valida number 112 ja öelda, et kahtlustate insulti.

See on kiirabi jaoks kõrgeima reageerimise astmega väljakutse, mis tähendab, et inimene viiakse sireenide saatel haiglasse. Insuldi puhul on kiirus väga oluline. Viivitamine ja tagasihoidlikkus – kuidas ma nüüd arste tülitan – võivad kurjasti kätte maksta,” nendib Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog-vanemarst Siim Schneider.

Igal aastal ligemale 4500 insuldijuhtu

Eestis tabab insult igal aastal umbes 4500 inimest. Paraku taastub vaid kolmandik neist ühe kuu jooksul haigusest täielikult. Seevastu kolmandik haigestunutest jääb püsipuudega ning kolmandik sureb ühe kuu jooksul. „Kõige tähtsam on osata insulti ära tunda ja viivitamatult kiirabi kutsuda,” lisab Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja Katrin Gross-Paju.

„Insult tabab keskeltläbi iga kuuendat inimest. Selleks võib olla igaüks: me ise, meie lähedased, sõbrad või töökaaslased,” tõdeb dr Gross-Paju. „Sagedamini tekib insult vanemaealisel, kuid välistatud ei ole see ka noortel ja isegi lastel.”

Mis on insult?

Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest, mida nimetatakse isheemiliseks insuldiks ehk ajuinfarktiks, või aju veresoone lõhkemisest, mida nimetatakse hemorraagiliseks insuldiks ehk ajusiseseks verevalanduseks. Sümptomite alusel pole neid kahte teineteisest võimalik eristada, selgeks saab see alles siis, kui on tehtud pea kompuuteruuring. Insuldi alatüübist sõltub selle ravi, selgitab Siim Schneider.

Mõlemal juhul saab neuroloogi sõnul kahjustada aju ja kuna tegemist on organiga, mis kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus kogu keha tööd ja põhjustab halvatust. Erinevalt näiteks nahapinnal olevast vigastusest ei ole meil võimalik ajus toimuvat niisama lihtsalt näha. Seega, kuidas me ära tunneme, et tegemist on just nimelt insuldiga?

„Insulti iseloomustab see, et sümptomid tekivad hästi järsku. Esiteks, ühe kehapoole nõrkus või tuimus – inimene ei saa enda ette tõsta mõlemat kätt. Seletamatu tuimus või „sipelgate jooksmise” tunne ühes kehapooles. Teiseks, näo asümmeetria: suunurk või üks näopool vajub alla. Kolmandaks võib tekkida kõnehäire, inimese kõne ei ole enam mõistetav või ta ei pruugi aru saada sellest, mida talle räägitakse,” loetleb Katrin Gross-Paju insuldi peamisi sümptomeid.

„Kui insult on tekkinud ajuveresoone lõhkemisest, kaasneb sellega tugev ja järsku tekkinud peavalu. Patsiendid on seda iseloomustanud justkui „lööki noaga pähe”. See on väga ohtlik sümptom ja võib viidata verevalandusele peas,” kirjeldab ta.

Mõnikord eelneb insuldile mini-insult, millel on samasugused nähud, kuid mis kestab lühikest aega (mõnest minutist paari tunnini).

Meditsiinikeeles nimetatakse seda transitoorseks isheemiliseks atakiks (TIA). „See ei ole põhjustatud närvidest ega väsimusest. Ei tohi magama minna ja loota selle peale, et kui valu ei ole, läheb äkki üle! Ei lähe üle, läheb ainult hullemaks,” hoiatab Katrin Gross-Paju.

„Kui tunnete neid sümptomeid, tuleb kohe helistada kiirabisse. Ei tohi hakata helistama teistele pereliikmetele, et küsida, mida nüüd ette võtta. Insuldi puhul on kiirus väga oluline.”

Õigeaegse tegutsemise korral võib taastumine olla täielik. „Aastatega on insuldi ravi läinud väga palju paremaks. Ravime inimesed juba kergete sümptomitega ära, nad tervenevad täielikult ja saavad varsti naasta oma igapäevaste toimetuste juurde,” julgustab Katrin Gross-Paju.

Igal juhul on prognoos paranemiseks seda parem, mida kiiremini jõuab inimene haiglasse. Kõikjal maailmas on aga probleemiks inimeste teadmatus. Insuldi sümptomeid ei tunta ära ja patsient jõuab haiglasse alles siis, kui trombolüüs ei ole enam lubatud. Ravi algus 90 minuti jooksul pärast esimeste sümptomite teket tagab tunduvalt paremad tulemused, võrreldes ravi hilisema algusega. Ainult kiire abi päästab aju.

„Üks on kindel: insult on ootamatu, ehkki mõnikord eelneb „päris” insuldile mini-insult ehk TIA. Enamik inimesi on vahetult enne sümptomite tekkimist tegusad ja näiliselt hea tervise juures. Paljud ei tunne insuldi sümptomeid ära ja peavad seda lihtsalt ajutiseks kehvaks enesetundeks, mistõttu viivitatakse kiirabi kutsumisega. Nii jääb elupäästev ja puuet vähendav abi saamata,” tõdeb Siim Schneider.

Kas insult on ravitav?

Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Siim Schneider teab, et paljud ei tunne insuldi sümptomeid ära ja peavad seda lihtsalt ajutiseks kehvaks enesetundeks, mistõttu viivitatakse kiirabi kutsumisega. Nii jääb elupäästev ja puuet vähendav abi saamata.
Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Siim Schneider teab, et paljud ei tunne insuldi sümptomeid ära ja peavad seda lihtsalt ajutiseks kehvaks enesetundeks, mistõttu viivitatakse kiirabi kutsumisega. Nii jääb elupäästev ja puuet vähendav abi saamata. Foto: Erakogu

„Juba 20 aastat on meie haiglas insuldi ravimeetodina kasutusel trombolüüs, mis sisuliselt lõhustab veresoone sulgenud trombi. See on efektiivne ravimeetod, kuid kasutatav ainult sel juhul, kui insuldi saanud inimene jõuab haiglasse väga kiiresti, mõne tunni jooksul pärast insuldi teket. Trombi saab lõhustada kuni 4,5 tunni vältel pärast haigestumist. Iga minutiga süveneb peaaju kahjustus ning sellega ka lootus insuldist terveneda. Kahjuks pole võimalik ennustada, kellel täielikult paraneda õnnestub, seda näitab enamasti vaid aeg,” lisab Siim Schneider.

Trombolüüs on tõhus ja ohutu kuni 4,5 tunni möödumisel pärast peaaju infarkti teket. Seda ravi saanutel on kolmandiku võrra suurem tõenäosus edasises igapäevaelus iseseisvalt hakkama saada. Trombolüüsi tehakse ka mujal kui Tallinnas ja Tartus, näiteks Pärnus, Kohtla-Järvel, vahel Kärdlas. Trombolüüsravi ei anna tervistumiseks täielikku garantiid, kuid uuringud on näidanud, et trombolüüsravi saanud patsientidel oli 90 päeva möödudes väiksem füüsiline puue kui neil, kes seda ravi ei saanud.

Märksõnad
Tagasi üles