ELULUST Näitleja Egon Nuter ootab seitsmekümnendaid eluaastaid

Copy
Näitleja Egon Nuter usub, et koledasti mõeldes on väga raske elada. „Tuleb ikka ilusasti mõelda. Lava võlu on see, et seal unustad ära kõik valud ja vaevad. Enne ja pärast võivad põlved valutada, laval unustad põlvevalu. Näitlemisel on teraapiline toime.”
Näitleja Egon Nuter usub, et koledasti mõeldes on väga raske elada. „Tuleb ikka ilusasti mõelda. Lava võlu on see, et seal unustad ära kõik valud ja vaevad. Enne ja pärast võivad põlved valutada, laval unustad põlvevalu. Näitlemisel on teraapiline toime.” Foto: Konstantin Sednev

Näitleja Egon Nuter on ehe näide inimesest, kelle elutee kuldsesse ikka jõudnuna aina huvitavamaks läheb ja üha uusi põnevaid väljakutseid pakub. „Blond jääb blondiks, mul pea halliks ei lähegi,” naerab ta.

 „Just praegu on nii huvitav aeg, tahan tööd teha ja kavatsen selle uue imelise Linnateatri maja valmimise kindlasti ära näha!”

Ootab seitsmekümnendaid

„Kadunud Aleksander Eelmaa ütles mulle kunagi, et kuuekümnendad eluaastad on kõige jubedamad, igasugused vastuolulised mõtted ronivad pähe. Et kuidas edasi ja nii. Aga kui oled seitsekümmend, siis on täitsa ükskõik. Nii et ma juba ootan neid seitsmekümnendaid. Aga mida rohkem üle kuuekümne, seda enam ikka oma tervise peale mõtled,” nendib näitleja.

„Mina olen 65+ ja pean teatris töötama koos 35+ kolleegidega. Õnneks on Linnateatris teisigi minuvanuseid, hea sõber Kalju Orro näiteks.”

„Oma tervise eest tuleb hoolt kanda, eriti veel kui oled suitsumees nagu mina. Õnneks ma hommikuti väga hullusti ei köhi. Füsioteraapias olen käinud, tänu terapeudile sain oma „surnud õlast” lahti. Raske on tervislikult elada, kui tegelik tööpäev algab alles õhtul ja venib poole ööni välja. Üks nipp on mul küll. Kui vähegi võimalik, teen pealelõunati väikese uinaku,” avaldab Egon Nuter.

Soome keel suus

Tänavu kevadel esilinastus Eesti Televisioonis Soome telesari „Minu mehe naine”, kus Egonil oli kandev roll. Tema sõnul alustati selle sarjaga juba mitu aastat tagasi. „See sai tehtud veel enne suurt koroonalainet.”

Egon Nuter kehastab sarjas ühe õmblustöökoja Eesti-poolset juhti. Õmblusfirma kuulub soomlasele, kuid töötatakse Eestis. Asjaolu, et sarja soomlasest firmaomanikul oli kaks perekonda, üks naine Eestis ja teine Soomes, selgub alles pärast tema surma.

Egon usub, et sai rolli tänu oma soome keele oskusele. Casting ehk rollivalik toimus ka, nagu ikka.

Soome keelt oskab Egon Nuter tänu Soome televisioonile. „Niisamuti tekkisid mul 1980. aastate lõpus Soome sõbrad, kohtusime igal aastal ja olime maal päris pikalt koos ning pidev suhtlus aitab keeleoskusele kõige paremini kaasa. Aga ma ei julge öelda, kui hästi ma soome keelt siiski oskan. Stsenaariumi repliike lugedes pidin ikka natukene vaeva nägema.”

Telesarja võtted toimusid Eestis ning sarja raames Egon Soome ei jõudnudki. „Samal ajal olen Eesti projektidega välismaale jõudnud küll. Variuse teatri trupiga käisime lavastusega „Treffpunkt Berlin” Berliinis. Selle etendusega tähistas Berliini Eesti saatkond oma 100. aastapäeva.”

Õnne tänava Jürka ja Lennart Meri pärast peab Egon Nuter väga hoolikalt vaatama, missugusena toast välja läheb. „Kodupoodi vahest lippan värvistes tööpükstes ja sugemata peaga, aga kaugemale minnes pean vaatama, mida selga panen. President Meri ikkagi,” lisab ta.
Õnne tänava Jürka ja Lennart Meri pärast peab Egon Nuter väga hoolikalt vaatama, missugusena toast välja läheb. „Kodupoodi vahest lippan värvistes tööpükstes ja sugemata peaga, aga kaugemale minnes pean vaatama, mida selga panen. President Meri ikkagi,” lisab ta. Foto: Erakogu

Töine suvi

Egon Nuteril on töine suvi. Juunis ja juulis olid Patarei merekindluses Linnateatri suveetendused „Kalaranna 28”. „Minu meelest on see väga hästi õnnestunud lavastus, kui

välja jätta asjaolu, et näitlejate hääled on ohus. Patareis oli meil tõeliselt suur ja võimas simultaanlava, aga mikrofone me ei kasuta. Nii kõvasti teeme häält, kui kõri vähegi kannatab. Kogu trupp on laval, pea- ja kõrvalosi ei olegi. Pole ühte läbivat tegelast, kõik saavad võrdselt noka lahti teha. Mina olen seal käsitööõpetaja. On ikka uhke tunne küll mängida niivõrd mastaapsel laval, mil laiust 80 meetrit!”

Sel suvel Egonil puhkust polnud. „Juuli lõpus olid mul Toomas Uibole pühendatud muusikali „Minul on vari” etendused Palmses ja augustis algas juba töö Linnateatri uue lavastusega.

Tagasi üles