Kuulamisoskus, tarkusesambad ja kiire abi ajule

Näitleja Egon Nuter usub, et koledasti mõeldes on väga raske elada. „Tuleb ikka ilusasti mõelda. Lava võlu on see, et seal unustad ära kõik valud ja vaevad. Enne ja pärast võivad põlved valutada, laval unustad põlvevalu. Näitlemisel on teraapiline toime.” Foto: Konstantin Sednev

Septembrikuu numbris jagab oma eluvaadet näitleja Egon Nuter, kes on ehe näide inimesest, kelle elutee kuldsesse ikka jõudnuna aina huvitavamaks läheb ja üha uusi põnevaid väljakutseid pakub. „Blond jääb blondiks, mul pea halliks ei lähegi,” naerab ta. „Just praegu on nii huvitav aeg, tahan tööd teha ja kavatsen selle uue imelise Linnateatri maja valmimise kindlasti ära näha!”

Väikese rahvakilluna suurte ja ambitsioonikate naabrite vahel on eestlastel oma identiteedi säilitamine alati keerukas olnud. See, et meie kultuur ja keel on siiani püsima jäänud, pole ajalooline paratamatus, vaid ime. Samaväärselt paradoksaalne on tõsiasi, et Eestis asub üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimatest kõrgematest õppeasutustest – Tartu Ülikool, mis vahepealsetele katkestustele vaatamata tegutseb järjepidevalt ja elujõuliselt tänapäevani.

Just ülikool muutis Tartu Läänemere piirkonna üheks olulisemaks haridus- ja teaduskeskuseks ning tõi seeläbi Eesti maailma kultuurikaardile. 60+ tarkusekuu numbris jutustab kunstiteadlane Anne Ruussaar Tartu Ülikoolu loo.

Kiires elus jääb järjest vähemaks inimesi, kes oskavad ja soovivad kaaslast tähelepanelikult kuulata, et mõista, mida vestluspartner tegelikult öelda tahab. Seda enam on armastatud (vana)vanemad ja sõbrad head ja hinnatud kuulajad. „Kuulamisoskus on arendatav igas vanuses,” kinnitab pereterapeut Pille Murrik.

Kuidas mitte muutuda unelejaks või noogutavaks seinaks?

Kuidas mitte muutuda unelejaks või noogutavaks seinaks? Septembrikuu ajakirja veergudelt leiab sagedasemad suhtlemisvead igapäevaelus. Kirjas on hea kuulaja oskused. Lisaks aktiivse kuulamise kolm nippi koos mitmete näidetega. Lisaks pereterapeut Pille Murrikule jagab head nõu ka Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni õppejõud Katrin Aava.

Praamisõit Vormsile kestab 45 minutit, meritsi on saar mandrist 12 kilomeetri kaugusel. Praam kannab saare rootsikeelset nime Ormsö ja on Skandinaavia päritolu. Legendi järgi andis saarele nime Islandi viiking Orm (Madu), keda olevat ka Ussikuningaks kutsutud. Teine legend räägib, et nimi tulevat Püha Olavi saagast tuntud mereröövel Ormi järgi. Septembrikuu ajakirjast 60+ saame teada, kuhu Ussisaarel minna ja mida ette võtta.

Pensioniea saabumine on üks kummaline asi. Igati toimekad ja tublid töötegijad hakkavad kui mitte varem, siis kusagil 55 aasta vanuses hoolega arvestust pidama, millal nad ükskord saavad pensionile jääda. Aga kui see õnnis hetk kord kätte jõuab ja pensionitunnistus käes, tekib paljudel hinges segadus. Mis siis nüüd edasi? 60+ lugejale juba tuttav sõnaseadja Marika Hiiesalu küsib 60+ värskes septembrinumris, kas pensionile jäämine on õnn või õnnetus ja püüab sellele vastuseid leida.

Kui inimene tunneb endal insuldisümptomeid, tuleb kohe helistada kiirabisse. Miks on kiirus oluline?

Kui inimene tunneb endal insuldisümptomeid, tuleb kohe helistada kiirabisse. Miks on kiirus oluline? Mis on insult, kas see haigus on ravitav, kuidas ära hoida järgmist insulti, selgitavad värskes 60+ numbris Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja Katrin Gross-Paju ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog-vanemarst Siim Schneider. Oma kogemusloo jutustavad insuldist taastuv Elen Kirt ja Mari Levo, kes hoolitseb oma insuldi saanud ema eest.

Augustikuust jõustunud olulised muudatused töösuhete õiguskeskkonnas on seotud ka töötavate seenioride töötingimustega. Mis täpselt muutus ja mis see tähendab, kommenteerib 60+ septembrinumbris 7. taseme õigusnõuni ja, EBSi õppejõud Madis Kallion.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ lugejatele, mida head sisaldab maapähkel.

Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi valgustavad koensüümi Q10 häid külgi.

Pohlamoosi teab muidugi igaüks ja jõulude ajal on see verivorstide kõrval väga paljude pidulaual raudselt kindlal kohal. Vaevalt aga mõtleme jõuluaegse suure söömise aegu sellest, et need pisikesed kaunivärvilised marjad on meie põhjamaiste metsade hindamatu kingitus, milles võimas vägi sees. 60+ septembrinumbris kirjutab Sirje Rekkor, meie metsade võlutaimest pohlast ja sellest, mida lisaks pohlamoosile sellest marjast veel köögis valmistada saab ja annab lugejale suure hulga huvitavaid retsepte.

Kiire elurütmi ja suure informatsioonivoo tõttu on raske pääseda stressist ning emotsionaalsest ülekoormusest. Organism annab sellest märku, mis väljendub väsimuses. Nippe väsimusega toime tulemiseks jagab Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei.

60+ septemnbrinumbris on ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.