PENSIONIPÕLV ⟩ Kord inspektor – alati inspektor

Uudishimulik ja heatujuline Kaja on ikka seiklusteks valmis. Foto: Erakogu

29 aastat tööinspektorina töötanud Kaja Niinlaup pakatab energiast ja positiivsest ellusuhtumisest. Pensionile läinuna meenutab Tööinspektsiooni sooja sõnaga ning ütleb, et tööinspektori teadmised ei lase temast enam kunagi lahti.

Kuidas te Tööinspektsiooni tööle sattusite?

Kui ma 1968. aastal Kohtla-Järve Keemiatehnikumi lõpetasin, suundusin alustavasse mineraalväetiste tehasesse tööle. Tööohutust jälgisid ühiskondlikud inspektorid, ka mina olin üks neist.

1981. aastal tegi tehase direktor mulle ettepaneku minna tööle Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus minust sai keemiajärelevalve inspektor. Tegelesin Ida-Virumaa keemiaettevõtete inspekteerimisega. Minule see sobis, sest keemiatööstust tundsin põhjalikumalt, teadmisi oli vaja täiendada õigusruumi vallas.

Tööinspektsiooni kutsus mind 1993. aastal endine kolleeg TJAst. Kuna olin töötanud vaid keemiavaldkonnas, siis tundsin, et vajan vaheldust. 26. aprillil 1993 oli minu esimene tööpäev Tööinspektsioonis. Seda valikut ei ole ma pidanud kunagi kahetsema. Tänu sellele otsusele oli viimane pool minu tööelust väga huvitav.

Mis ameteid olete aastate jooksul Tööinspektsioonis pidanud?

1993. aastal alustasin inspektorina Kirde piirkonna Tööinspektsioonis. Minu vastutusala ulatus Kohtla-Järvest Lääne-Virumaani.

Aastatel 2004–2020 töötasin töötervishoiu tööinspektorina ja siis laienes ka minu tööpõld Lääne-Virumaale. Kutsehaiguste arvu vähenedes ja organisatsiooni reorganiseerimise käigus likvideeriti 2020. aastal töötervishoiu talitus ning mind viidi üle üldjärelevalve gruppi. Ametimetuseks jäi aga ikka töötervishoiu tööinspektor, kuigi tegutsesin nüüd tööinspektorina.

Kuidas on tööinspektori töö muutunud 30 aasta jooksul?

Minu inspektoriameti alguses oli mõnes maakonnas kuni 140 kutsehaigestumist aastas. Praegu ei tule aastaga terve Tööinspektsiooni peale kokku neljakümmendki. Samas on praegu töö intensiivsem – kontrollitavate ettevõtete arv on aastas poole suurem, kui oli minu töö algusaastatel. Riskianalüüsi kohustuslik üleslaadimine Tööinspektsiooni andmebaasi tegi minu töö kergemaks, sest nüüd on võimalus enne ettevõttesse minekut ees ootavast ettekujutus saada.

Inimesed arvavad, et väikestes ettevõtetes ja perefirmades ei ole ohte, mis ei ole muidugi tõsi.

Mind üllatab, et paljud väikesed ettevõtted ei ole siiani teinud riskianalüüsi. Inimesed arvavad, et väikestes ettevõtetes ja perefirmades ei ole ohte, mis ei ole muidugi tõsi.

Inspektorite töö on nüüd rohkem reguleeritud. Vanasti käisin ettevõttes ära ning võis kohe puuduste kohta ettekirjutuse koostada. Nüüd tuleb kõigepealt teha kontrolli protokoll, mille osas saab ettevõtja viie päeva jooksul anda tagasisidet, kas ta on minu tähelepanekutega nõus. Alles pärast tööandja vaatega tutvumist koostan ettekirjutuse, mida on ettevõttel võimalus vaidlustada.

Suure osa tööst teeme nüüd uhkete tehnoloogiavahenditega. Kui varem tegime käsitsi märkmeid, siis nüüd kasutasime selleks tahvelarvuteid. Ma olen enam kui kindel, et kõik selle targa vidina funktsioonid ei saanud mulle lõpuni selgeks, aga vajaliku sain tehtud. Ka kogu dokumentatsioon on digitaliseeritud.

Positiivsus ja energia on sõnad, millega kolleegid teid kirjeldavad. Kuidas olete suutnud aastate jooksul neid omadusi hoida?

Ma olen terve elu selline olnud. Juba lapsena ütlesin kõigele jah ning võimalusel osalesin igas ettevõtmises. Ma ei lase negatiivsel endast võitu saada ning oskan rasketel hetkedel ennast positiivsele lainele lülitada.

Mis on teid selle töö juures pea 30 aastat hoidnud?

Töö pakkus palju vaheldust ja hoidis mind värskena. Meil oli ka palju põnevaid koolitusi. Eriti meeldisid mulle praktilisi teadmisi andvad koolitused. Sain alati oma tööaega ise planeerida. Näiteks üks päev külastan kolme ettevõtet, siis järgmine päev ei pidanud ma sõitma ja sain arvuti taga tööd teha. Kõik need aastad töötasin väga innustavate ja toredate kolleegidega, keda jään igatsema.

Millised seigad tööelust on teile eriti meelde jäänud?

Hiljuti oli meil väga asjalik praktiline koolitus isikukaitsevahenditest, mida kasutatakse kõrgustes töötades. See oli 29 aasta jooksul minu meelest üks asjalikumaid koolitusi.

Sellel aastal oli meil Paides motivatsioonipäev. Käisime oma üldjärelevalve rakkerühma liikmetega Wittensteini tegevusmuuseumis. Elasime teemasse sisse ning ei rääkinud päeva jooksul tööst kordagi. Pärast seda oli kogu töökollektiivil justkui uus hingamine.

Üldjärelevalve rakkerühm Wittensteini ajakeskuses. Foto: Erakogu

Palju on meeldivaid mälestusi koos veedetud suve- ja talveseminaridest. Tegevused olid korraldatud mitmekülgselt ning õhtuti toimusid pidulikud koosviibimised.

Välislähetustest on eredamalt meelde jäänud Lissabon ja Šotimaa. Lissabonis nägin esimest korda valgusfoori, mis on maapinnal, mitte posti otsas. Šotimaal jättis ereda mulje tehas, kus valmistati eri suuruse ja paksusega vorstide ümber käivaid nahkasid.

Millised olid teie lemmiktööülesanded ja miks?

Mul ei ole kunagi olnud probleemi ettevõtete külastamisega. Oli vähe tööandjaid, kellega ma kontakti ei leidnud. Mulle meeldis koostöös ettevõtjatega olukordadele lahendusi leida. Väiksemates ettevõtetes veensin sageli juhte selles, et ohutusjuhendid on ka neile olulised.

Kolleegid rääkisid, et Kajat sunnitakse pikki otsi sõitma, aga tegelikult sai asi alguse minu ettepanekust, et olen nõus sõitma ka teistesse maakondadesse. Mind üllatas väga Saaremaa ettevõte, mis komplekteeris lennukitele juhtmekomplekte. Minu jaoks võõras maailm.

Väga peeneid detaile tehti ka Narvas, kus kõrgetasemeliste masinate töö tagamiseks oli liiv toodud Niiluse äärest. Tegelikult on iga ettevõte omamoodi huvitav ning minu töö võimaldas näha elu mitmeid tahke ja andis võimaluse aidata kaasa meie töökeskkonna parandamisele.

Kuidas keeruliste olukordadega toime tulite?

Kui meile tulid tahvelarvutid, hakkasin lihtsalt katsetama ja erinevaid funktsioone proovima. Tuleb ennast kokku võtta ja ära teha. Võib-olla oli mul seetõttu nii mõnigi magamata öö.

Olen püüdnud kõikidesse väljakutsetesse positiivselt suhtuda ning mõelda, et järelikult tuleb ka see etapp elus läbi teha. Olen alati kolleegidega läbi saanud ning julgenud vajadusel neilt abi küsida. Olen aktsepteerinud, et kõigi eest ei jõua muretseda ning kõiki ei jõua ka aidata.

Kuidas võtaksite kokku oma aja Tööinspektsioonis?

Tohutult põnev oli. Tööinspektsioonis võis iga päev midagi uut juhtuda. Kui oled korra olnud inspektor, siis jääd inspektoriks kogu eluks. Näiteks isegi Bathumis turismireisil olles seirasin hotelliaknast, kui hästi oli meie hotelli vastas oleval ehitusel tööohutus organiseeritud. Igal pool olid turvavõrgud, et inimeste kukkumisi vältida. Olin positiivselt üllatunud ja elevil seda nähes.

Mis on need asjad, mida plaanite nüüd teha?

Kõigepealt on vaja koduaias maha pidada tõsine heitlus naadiga. Augustis osalen külaliikumise Kodukant korraldataval maapäeval Ida-Virumaa külade delegatsiooni juhina (jutuajamine toimus enne augustikuud - toim.). Septembris on plaanis avastada Maltat. Tahan aktiivsemalt osaleda Ida-Virumaa külaliikumises ja külapäevadel. Nüüd on selleks aega rohkem.

Mida soovitaksite alustavale tööinspektorile?

Minu nõuanne on õigeaegselt koostada ja esitada dokumente. Neljakuuse õppeperioodi vältel peaks kaasas käima võimalikult paljude inspektoritega, sest kõik töötavad omamoodi ning jagavad erinevaid kogemusi. Tuleb olla julge ja kindlasti küsida küsimusi. Soovitan noortel leida endale inimene, kellega saab kõiki tööküsimusi avatult arutada, et leida uusi vaatenurki.

Kas Tööinspektsiooni kuvand on ajaga muutunud?

Viimastel aastatel on tööandjatel olnud võimalus anda Tööinspektsioonile tagasisidet. Päris suur osa sellest on positiivne. Mulle tundub, et Tööinspektsiooni ei nähta enam karistava organisatsioonina, vaid rohkem nõuandjana. On aru saadud, et meie eesmärk on aidata töötingimusi paremaks muuta. Olen kuulnud ka tööandjaid ütlevat, et väga hea, et tulite, saate nüüd anda nõu ja aidata üht või teist asja paremaks muuta.

Kuidas on töökultuur muutunud? Mis teid selle juures rõõmustab, mis kurvastab?

Suurtel ettevõtetel, keda oleme varem kontrollinud, on kindlasti paranenud töökorraldus ja töösse suhtumine. Paljudes ettevõtetes panevad mu silmad särama innovaatilised ja moodsad puhketingimused. Investeeritakse töövahenditesse ning töötajate heaolusse. Ühes ettevõttes nägin võimsat puhkeruumi, kuhu olid isegi purskkaev ja kunstpalmid toodud, et töötajad end mõnusalt tunneks. Seal olid ka dokumendid korrektselt vormistatud. See külastus valmistas mulle palju rõõmu.

Kurb on aga näha, millise pinge all töötavad inimesed meie hoolekandeasutustes.

Kurb on aga näha, millise pinge all töötavad inimesed meie hoolekandeasutustes. Eelmisel aastal inspekteerisime neid asutusi. Mulle jäi tunne, et ettevõtetele on oluline võtta vastu võimalikult palju kliente, aga sellest, kuidas töötaja ennast tunneb, eriti ei hoolita. See teeb meele kurvaks, sest hooldajad teevad väga tänuväärset tööd.

Kuidas tööst puhkate?

Sel sügisel saab täis 17 aastat, mil olen olnud Ida-Viru maakonnas asuva Saka küla külavanem. Alati pean oma küla eakaid meeles jõuludel ja sünnipäevadel. Seetõttu on mul ülevaade kõigist Saka küla eakatest ning nende elust. Olen ka eakate nõukogu juhatuse aseesimees ja külaliikumise Kodukant Ida-Virumaa külade esinduse juhatuse esimees.

Kuna olin ka töökeskkonna volinik, võimaldas Tööinspektsioon aastas lisaks kolmele tervisepäevale kolm täiendavat vaba päeva. Nende kuue lisapäeva eest olen väga tänulik, sest need võimaldasid mul kõiki ühiskondlikke kohustusi täita. Need üritused aitasid pingeid maandada ja ennast tööst välja lülitada.

Mis on lemmikud vabaaja tegevused, hobid ja kuidas need on teie juurde tulnud?

Meie külal on keraamikaahi, kus oleme teinud klaasist vitraaže ja ehteid. Olen ka ise imestanud, et oskan nii ilusaid asju teha. Juba koolis oskasin tikkida ja kududa. 6–7 aastat tegelesin ka rivitantsuga. Väga meeldib mulle lugeda ja mul on ka kodune raamatukogu.

Kas hobid on kuidagi tööalaselt kasuks tulnud?

Ühel suveseminaril korraldasin kolleegidele line-tantsimise. Valisin kolm lihtsamat tantsu ja õpetasin kõigile selgeks. Üks Pärnu kolleeg siiani kustub mind „minu kallis linelane“.

Olen ise meisterdanud kingitusi. Kunagi heegeldasin ja kudusin kolleegidele meeneid. Pensionile mineku puhul kinkisin lähimatele kolleegidele oma nimega puutetundliku sulepea, millega saab ka nutiseadme ekraani puhastada.

Artikkel on ilmunud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.