Poest saab küll väga palju erineval moel hoidistatud kurke, köögiviljasalateid ja muid toredaid hoidiseid, kuid ise neid sisse tehes loome just selle maitsekombinatsiooni, mis endale meeldib, ja alati annab ka midagi niisugust purki panna, mida poest osta ei saa
Rohenäppude aiaviljad järjest valmivad ja turuletid on omamaisest kraamist lookas. Kõiki neid vahvaid põhjamaise päikese all värvi, lõhna ja maitse saanud aiavilju on muidugi tore eelkõige värskelt süüa. Kui aga saaki rohkem, kui järjest ära süüa jõuame, tahaks suurepäraseid suveande ka pimedamaks ja kõledamaks ajaks tallele panna.
Sageli kasvatamegi köögivilju rohkem, et saaks, nagu väärikamas eas rahvas ütleb, neid „sisse teha”. Mõni köögivili lähebki peamiselt purki või sügavkülmikusse.
Suvistesse köögiviljahoidistesse võib õunu, pohli, seeni ja hilissuvel ka pihlakaid panna. Ja kui rabarberit või tikreid sügavkülma pandud, annab neidki lisada. Nii et on aeg taas meelde tuletada, kuidas kogu seda väärtuslikku kraami säilitada.
Enamasti on igal perel oma lemmikhoidised, mille valmistamine on käe sisse harjunud ja mida igal aastal kindlasti tehakse. Vahel tuleb aga tahtmine midagi uut proovida või on korraga mõnd aiavilja nii palju koristamisküpseks saanud, et see tuleb hoidistada, kui raisku ei taha lasta minna.
Kuna hoidistamisvõimalusi on palju ja hapendamisest on üle-eelmise aasta augustis juttu olnud, keskendume sel korral köögiviljade marineerimisele.
Endavalmistatud marineeritud kurgid ja köögiviljasalatid on paljudele mokka mööda ja enne järgmist suve tavaliselt ammu ära söödud. Kuna marineerimiseks sobib enamik aedvilju ja neid salatisse või assortiisse kokku pannes saab tohutul hulgal kombinatsioone, on võimalusi palju ja hoidistaja loovusele piisavalt ruumi.
Mängida saab nii toorainete, marineerimisvedeliku, maitseainete kui maitseviljadega. Samuti saab kokku panna meelepärases kombinatsioonis köögivilju, lisada ka muid toiduaineid, nagu seeni, pihlakaid, õunu. Hapukust võib marinaadidele anda tavalise söögiäädika kõrval õuna-, veini või marjaäädikaga, aga ka heledate mahladega, näiteks rabarberi, õuna- või ebaküdooniamahlaga, samuti sidrunimahla ja isegi hapendatud kasemahlaga.
Mõnele meeldivad hapumad hoidised, mõnele mahedamad. Mahla kasutamisel marineerimisvedelikuna peab see olema nii hapu nagu üks päris hapu morss. Arvestama peab sellega, et kui marinaad on mahedam ja sisaldab alla kahe protsendi äädikhapet (tuletame meelde, et tavaline äädikas on 30protsendiline, õuna- ja veiniäädikas viie-kuueprotsendiline), tuleb hoidiseid pastöriseerida ehk kuumutada 80–100 kraadi juures ja sulgeda õhukindlalt. Kui äädikhappe sisaldus on kolm protsenti või rohkem, säilivad hoidised ka ilma kuumutamata.
