„Nii nagu aju, vajab ka magu ööpäevas 10–12 tundi puhkust, miks mitte anda talle seda juba kella seitsmest õhtul? Öökulli-tüüpi inimesed võiksid meeles pidada, et ehkki nende õhtud venivad enamasti pikale, siis kolm tundi enne oma tavalist magamamineku aega ei tohiks enam tugevasti süüa,“ ütleb teenekas toitumisteadlane Mai Maser.
Päeva kõige toekama eine õhtusele ajale edasilükkamine on tervisele ohtlik, sest võib põhjustada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, selgub ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringust. Niisamuti selgus viie kuu jooksul 3400 katsealusega läbiviidud uuringust, et õhtused tugevad toidukorrad ja pidev näksimine on ohuks kaalulangetusele ning suurendavad teise tüübi diabeeti haigestumise riski. Hilisõhtuse söömisrütmiga katsealuste kehakaal oli uuringu lõpus suurem ning nende veres oli rohkem tervisele ohtlikke triglütseriide. Ka oli nende insuliinitundlikkus halvem kui neil katselaustel, kes sõid oma päeva viimase eine hiljemalt kell seitse õhtul. Ülekaal ja insuliiniresistentsus olid seda suuremad, mida hilisemal õhtutunnil einestati.
Miks ei suutnud isegi kehakaalu langetada soovinud katsealused hilisõhtusest näksimisest loobuda? Suur osa katsealustest väitis, et söövad õhtuti telerit vaadates, igavusest, üksindusest, aga ka lihtsalt stressist: igapäevamuredest tingitud halva meeleolu leevenduseks.
Uuringus osalejate päevamenüü kaloraaž oli samasugune – 2000–2500 kcal päevas ja ka füüsiline aktiivsus ühesugune. Seega on hilisõhtusel söömisel, õigemini sellest loobumisel hea tervise säilitamisel suur tähtsus.
Sarnastele tulemustele on jõutud ka varasemas uuringutes. On väidetud, et hilja õhtul süües ei jõua organism toiduga saadud rasvu ja süsivesikuid nii efektiivselt ära kulutada kui hommikul või päevasel ajal. Ühtlasi on varasemates uuringutes leitud, et hilisõhtune söömine tõstab vererõhku ja veresuhkru taset organismis.
Õhtuse söömise terviseriskid mõjutavad eriti naisi. Ühes uuringus on koguni väidetud, et õhtustel näksijatel ja inimestel, kes päeva viimase söögikorra väga hilisele ajale lükkavad võib selline elustiil põhjustada 21. sajandi üht suurimat tervisehäda – kroonilist alaägedat põletikku, mis omakorda on südamehaiguste ja diabeedi üks riskifaktoritest.
„Hilisõhtune söömine lööb meie sisemise kella ehk bioloogilise rütmi paigast ära. Seetõttu tekivadki ainevahetushäired ja muud terviseriskid,“ nentis ajakirjale uuringu juhtinud Columbia ülikooli teadur Nour Makarem.
Mai Maser arvab, et soovitustesse vältida hilisõhtust söömist tuleb suhtuda terve talupojamõistusega. „Kes on öökull – kaua üleval, tahab veel hilisõhtul midagi ampsata. Ja vastupidi – lõokese tüüpi inimene läheb vara magama ja tõuseb ka vara ja siis tahab süüa kohe hommikul peale ärkamist. Mina olen öökull ja tõesti vahel teen kesköö paiku veel juustuleiva või joon tomatimahla. Iseennast tuleb tunda. Toitumisnõustamine on ju individuaalne. Ma pole kunagi elus olnud ülekaaluline, kuid jälgin ikka kahe kilo reeglit. See tähendab, et kui kaalule astudes on kaks kilo juurde tulnud, siis jälgin terve nädala, mida suhu pistan. Ennekõike söön rohkem aedvilju ja hoidun hilisõhtusest söömisest,“ nendib toitumisteadlane.
Mai Maseri sõnul on vahetult enne magamaminekut toidust saadud lisaenergia liiast, sest keha ei suuda seda enam ära kulutada. „Ka siis, kui päeva jooksul ei sööda suurt midagi ja õhtul suure näljaga rikkalikult, saab kõhunääre suure koormuse. Kõhunääre väsib ja ei suuda enam toota kvaliteetset insuliini. See ongi üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede korral kehakaal suureneb. Keha ladestab liigse rasva varudesse, sest teab, et niipea jälle süüa ei saa. Ning inimesed imestavad, miks kehakaal tõuseb, ehkki päeva jooksul ju õieti midagi ei sööda.“
Halvimal juhul puuduvad söögikorrad üldse ja näksitakse terve päeva jooksul.
Halvimal juhul puuduvad söögikorrad üldse ja näksitakse terve päeva jooksul. Selline stiil viib toitumisteadlase sõnul ülekaalule, kuna loomulikku küllastustunnet ei teki ja paratamatult süüakse rohkem, kui keha vajab. Samas ei registreerita näksimist kui söömist ja õhtuks tekib veel isu millegi „sooja ja korraliku” järele. Organismile on aga kõige kasulikum järgida loomulikku rütmi ning regulaarseid une- ja söögiaegu. Kui pidevalt oma söömisrütmi rikkuda, võib tunduda, et ei tahagi teisiti – näiteks polegi enam tahtmist hommikusööki süüa. Või hakkab telerivaatamine seostuma söömisega ja teleri sisselülitamine tekitab koheselt soovi midagi näksida.
Söömiseks on vaja võtta piisavalt aega, vähemalt 10–15 minutit. Tähtis on toit hoolikalt läbi mäluda, süljega seguneda lasta, sest siis kulgeb ka edasine seedimine edukalt. See tähendab, et aeglase söömise korral tekib juba söömise ajal paremini küllastustunne ning seetõttu ei sööda üle vajaduse.
Õhtust näksimist võib põhjustada ka asjaolu, et terve päeva jooksul polegi olnud õiget söögiisu ja söödud on n-ö möödaminnes, muude toimingute kõrvalt. „Toitumisel on märkimisväärne sotsiaalne ja psüühiline tähtsus,“ märgivad toitumisnõustajad. Halb söömisrütm, ühekülgne toit ja söögikordade vahelejätmine tõstavad tunduvalt mitmetesse haigustesse haigestumise riski, seda just üksinda elavatel vanemaealistel.
