Päeva kõige toekama eine õhtusele ajale edasilükkamine on tervisele ohtlik, sest võib põhjustada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, selgub ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringust. Niisamuti selgus viie kuu jooksul 3400 katsealusega läbiviidud uuringust, et õhtused tugevad toidukorrad ja pidev näksimine on ohuks kaalulangetusele ning suurendavad teise tüübi diabeeti haigestumise riski. Hilisõhtuse söömisrütmiga katsealuste kehakaal oli uuringu lõpus suurem ning nende veres oli rohkem tervisele ohtlikke triglütseriide. Ka oli nende insuliinitundlikkus halvem kui neil katselaustel, kes sõid oma päeva viimase eine hiljemalt kell seitse õhtul. Ülekaal ja insuliiniresistentsus olid seda suuremad, mida hilisemal õhtutunnil einestati.
Miks ei suutnud isegi kehakaalu langetada soovinud katsealused hilisõhtusest näksimisest loobuda? Suur osa katsealustest väitis, et söövad õhtuti telerit vaadates, igavusest, üksindusest, aga ka lihtsalt stressist: igapäevamuredest tingitud halva meeleolu leevenduseks.
Uuringus osalejate päevamenüü kaloraaž oli samasugune – 2000–2500 kcal päevas ja ka füüsiline aktiivsus ühesugune. Seega on hilisõhtusel söömisel, õigemini sellest loobumisel hea tervise säilitamisel suur tähtsus.
Sarnastele tulemustele on jõutud ka varasemas uuringutes. On väidetud, et hilja õhtul süües ei jõua organism toiduga saadud rasvu ja süsivesikuid nii efektiivselt ära kulutada kui hommikul või päevasel ajal. Ühtlasi on varasemates uuringutes leitud, et hilisõhtune söömine tõstab vererõhku ja veresuhkru taset organismis.
Õhtune söök mõjutab eriti naisi
Õhtuse söömise terviseriskid mõjutavad eriti naisi. Ühes uuringus on koguni väidetud, et õhtustel näksijatel ja inimestel, kes päeva viimase söögikorra väga hilisele ajale lükkavad võib selline elustiil põhjustada 21. sajandi üht suurimat tervisehäda – kroonilist alaägedat põletikku, mis omakorda on südamehaiguste ja diabeedi üks riskifaktoritest.