Liigesevalu ja purgikurgid, mida poest osta ei saa

Maailmamees Jaan Männik on alati oma elus tundnud end ainult eestlasena. „See kõlab ehk veidi suureliselt, aga Eesti on olnud nagu minu elu projekt. Ütlesin sageli tuttavatele rootslastele, et mul on üks elu mõte, mida teil ei ole. Mul on kaks last, kes on üles kasvanud ja elavad Eestis. Mida enamat ma saan soovida!” Foto: Peeter Langovits

Kui paljude äriühingute juht ja viimati Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku vanemad sõjapagulastena Rootsi jõudsid, oli tema kuuekuune. „Ma ütlen tihti inimestele, et mind eostati Eestis, aga ma sündisin Rootsis.“

Oma elus on Jaan Männik end kogu aja vaid eestlasena tundnud. Hiljaaegu juhtus ta lugema viit soovitust seenioritele. Neli esimest olid ammu tuttavad: ära suitseta, ära joo liiga palju, vaata, mida sööd ja jälgi kaalu ning liigu piisavalt palju. Viies aga kõlas: ära tee ennast liiga vara pensionäriks! Talle on korduvalt öeldud, et kuule, Männik, sa oled juba 77 aastat vana, jäta juba see poliitikaga tegelemine ja valimistel kandideerimine ükskord järele. Istu elutoas tugitooli ja hakka elama! „Tead, ma ei usu sellesse!”avaldab ta ajakirja 60+ augustikuu värskes numbris.

Elatustaseme tõus 1930. aastate teisel poolel tõi kaasa autode arvukuse kasvu ja siinsetele teedele jõudis juba ka luksuslikumaid limusiine, mille omanikeks olid eeskätt suurtöösturid ning kõrged riigi- ja kirikutegelased. Esinduslikumad ja kallimad masinad olid riigivanema käsutusse kuulunud lahtine Cadillac, erinevat marki massiivsed Buickid ja võimas 7istmeline Packard, luterliku kirikukogu ametisõiduk Nash Ambassador ning ärimeeste pilkupüüdvad Maybachid, Lincolnid. Omamaist autotööstust Eestis ei tekkinud, selleks olid ostjaskond ja majandusressursid liiga kasinad, küll aga asutati arvukalt erinevaid mehaanikatöökodasid ja -ettevõtteid, kus välismaalt sissetoodud alusvankritele (raam, käigukast, mootor jm) ehk šassiidele ehitati sobilikke keresid. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustab ajakirja 60+ augustinumbris meie kiirete automobiilide loo.

Nii nagu aju, vajab ka magu ööpäevas 10–12 tundi puhkust, miks mitte anda talle seda juba kella seitsmest õhtul?

„Nii nagu aju, vajab ka magu ööpäevas 10–12 tundi puhkust, miks mitte anda talle seda juba kella seitsmest õhtul? Öökulli-tüüpi inimesed võiksid meeles pidada, et ehkki nende õhtud venivad enamasti pikale, siis kolm tundi enne oma tavalist magamamineku aega ei tohiks enam tugevasti süüa,“ ütleb augustikuu ajakirjas 60+ teenekas toitumisteadlane Mai Maser. Lugeja saab teada, miks mõjutab õhtune söök eriti naisi, miks tuleb süüa nagu talupoeg, mis põhjusel sobib puder ka õhtusöögiks ja kuidas vabaneda õhtusest näksimisest teleri ees.

Lisaks kuulsatele ja rõõmsameelsetele tuntud inimestele on meie seas lihtsaid, omakandi rahva seas tuntud, aga suuremale hulgale tundmatuid inimesi, kellest eeskuju võtta. Lugejate palvel jätkame ajakirjas 60+ sarja Sädeinimene. Sulev ja Valli Helin elavad Karksi külas Mulgimaal. Nad on abielus olnud 21 aastat, aga neil kahel inimesel pole tekkinud teineteise vastu ei tülpimust ega ükskõiksust, mida külalisele eksponeerida igati viisaka suhtena. Populaarse „Pensionäride hümni“ autor Sulev Helin hakkas pillimängu õppima Luual. Sulevi paremal käel on ainult kaks sõrme, aga tema vasakul käel olid kõik viis näppu olemas, niiet Peeter Pruuli – Maria Ithaka isa – õpetas talle duurid selgeks. „Ega ma nooti tunne siiani, aga akordid jätsin meelde. Õpin tänaseni kuulmise järgi, kuigi stereos ma muusikat tänu ainult ühele kõrvale ei kuule. Mängin kõiki pille peale klahvpillide,” avab Sulev end 60+ lugejatele ja tõestab omaenese näite varal, et inimese jaoks pole midagi võimatut. Kui vaid tahtmine on.

Augustikuus jätkab 60+ ringreisi paraja merekliima ja erksa suvise kultuurieluga mõnusas linnas Pärnus. Eestlane käib korra suve jooksul Pärnus, et suvituslinnast ülevaadet saada, tuleb minna Pärnu muulist siiski palju kaugemale. Mida uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+augustinumbrist.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Poroski ja meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sulest ilmub 60+augustinumbris artikkel pistaatsiapähklitest, mis sidaldavad teistest vähem rasvu.

Ajakirja 60+ augustinumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu K-vitamiinist.

60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor jagab augustinumbris klassikalise ja paljude teistegi erilisemat sorti marinaadide retsepte ning küsib, kas ise hoidistada on odavam.

Poest saab küll väga palju erineval moel hoidistatud kurke, köögiviljasalateid ja muid toredaid hoidiseid, kuid ise neid sisse tehes loome just selle maitsekombinatsiooni, mis endale meeldib, ja alati annab ka midagi niisugust purki panna, mida poest osta ei saa. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor jagab augustinumbris klassikalise ja paljude teistegi erilisemat sorti marinaadide retsepte ning küsib, kas ise hoidistada on odavam.

Igal päeval külastab apteeki keegi, kes kaebab liigeseprobleemi üle. Millest võivad liigeseprobleemid tekkida, kuidas neid ennetada ja mida teha, kui liigesed juba valutavad? Augustinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Kerli Vahar, kas liigesevalu peabki vananemise juurde kuuluma.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.