R, 30.09.2022

Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias

Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vikipeedias paranduste tegemine või muul moel panustamine võib inimese jaoks saada ka lausa kireks.
Vikipeedias paranduste tegemine või muul moel panustamine võib inimese jaoks saada ka lausa kireks. Foto: Erik Prozes

Vabatahtlik töö Vikipeediasse artikleid kirjutada ja teiste kirjatöid toimetada on üks viise, kuidas ka pensionipõlves ühiskonnale kasulik olla. Nii levitatakse uusi teadmisi ja põnevaid fakte, aga sel moel antakse oma panus ka eesti keele ja kultuuri säilimisse.

Üks neist, kelle Vikipeedia alias on Kuriuss, jõudis selle aasta märtsis toreda saavutuseni. Nimelt avastas ta, et ta oli Vikipeedias teinud juba 133 333 muudatust.

„2005. aastast hakkasin aeg-ajalt Vikipeedias üksikuid kirjavigu parandama, aga toona oli seal veel vähe artikleid. 2011. aastal kutsuti mind kui kutselist toimetajat Vikipeedia tõlketalgute žüriisse. Siis registreerusin ametlikult Vikipeedia kasutajaks, läbisin koolituse ning võistlusartikleid läbi vaadates hakkasin juba rohkem parandusi tegema.”

Kuriuss pälvis Vikipeedia keeletoimetamise eest ka 2021. aasta keeleteo auhinna.

Vikipeedias paranduste tegemine võib inimese jaoks saada ka lausa kireks. Esimese eestlasest Vikipeediasse panustaja Andres Luure sõnul on Vikipeedias tegutsemine miski, mida ta lapsest saati teha oli tahtnud. „Üks oluline motiiv on see, et nii saab teadmised kokku koguda. Saab võrrelda, kas see, mida ühes allikas öeldakse, langeb kokku sellega, mida öeldakse teises allikas. See võimaldab koostada parima teadmiste varamu üldse.”

Kuna Vikipeediasse panustamise eest raha teenida ei saa, on mõistetav, et paljud inimesed oma aega sellesse panustada ei soovi ja nooremas eas ei pruugi selleks lihtsalt aega ka olla. Aga seenioridel on võimalus löögile pääseda.

Ma tahaksin, et inimesed saaksid aru, et kui kõik seda teeksid, siis oleks kõigil midagi, mida praegu ei ole võimalik raha eest saada.

„Kõikide koostöös valmiv entsüklopeedia ja sõnastik saabki põhimõtteliselt olla mahukaim ja kvaliteetsem, aga inimesed pelgavad enda kulutamist sellele, mille eest ei maksta. Ma tahaksin, et inimesed saaksid aru, et kui kõik seda teeksid, siis oleks kõigil midagi, mida praegu ei ole võimalik raha eest saada,” arutleb Luure, kelle muudatuste arv ületab juba poole miljoni piiri.

Jaan Künnap
Jaan Künnap Foto: Marko Saarm / Sakala

Paljudele tuleb üllatusena, mida kõike Vikipeedias tegelikult leidub. Lisaks vabalt ligipääsetavale informatsioonile on Vikipeedias ka suur pildipank Wikimedia Commons, mille sisu on kõigile kasutamiseks samuti täiesti tasuta.

Eesti fotograaf ja mägironija Jaan Künnap annab oma panuse just põnevate fotodena. „Mingil eluetapil võttis minuga ühendust koolivend Ivo, kes oli saanud teada, et tegelen alpinismiga. Soovis pilte alpinistidest. Saatsin talle isiklikult ja tema riputas (üles – toim). Hiljem sain aru, et ma olen ise ka võimeline riputama. Tänaseks olen panustanud üle viie tuhande pildi. Kolm tuhat fotot on tehtud eelmisel sajandil. Edaspidi panustama motiveerib mind asjaolu, et olen üks väheseid kes riputab pilte, mis tehtud enne Vikipeedia loomist.”

Vikipeediasse panustamisel on esimese sammu tegemine kõige keerulisem. Luure sõnul ei ole põhjust seda aga karta: „Esiteks, oma isikut ei ole tarvis paljastada. Siis on ikka vähemalt mingid pinged maas. Teiseks, ei ole tarvis karta oma vigu. Need parandatakse varem või hiljem. Kolmandaks, alusta sellest, milles oled kindel, näiteks paranda ilmseid vigu. Neljandaks, tea seda, et kui kaastöö tegemine tundub väga vastutusrikas, siis on tõenäoline, et sinust saab just selline kaastööline, nagu Vikipeedia vajab.”

Kuriuss lisab, et kartus ja pelgus ei ole tingimata halvad asjad: „Ma arvan, et kui see pelgus ärgitab enne esimese paranduse tegemist uurima Vikipeedia üldist ülesehitust ja lugema tähelepanelikult juhendit, siis on see väga arukas pelgus. Kuid annan vihje: tark on see, kes julgeb endast targematelt küsida. Vikipeedia administraatoritelt ja kogenud vikipedistidelt nõu küsimist ei peaks pelgama!”

Miks mitte alustada just fotodest? Vanu pilte on kodus paljudel ja Vikipeedia võlu peitub ka selles, et ükski teema, koht, isik või sündmus ei ole liiga väike või ebaoluline. „Kindlasti on paljudel pilte, mida võiks ka teistele näidata. Igal pildil on oma lugu ja väärtus,” kinnitab Künnap.

Sel suvel saab eestikeelne Vikipeedia 20aastaseks.

Märksõnad
Tagasi üles