R, 30.09.2022

Kas kuumalaine ohustab enim krooniliste haigustega inimesi?

Olesja Kuznetsova
, Südameapteegi proviisor
Kas kuumalaine ohustab enim krooniliste haigustega inimesi?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige rohkem võib kuum ilm ohustada alla nelja-aastaseid lapsi, aga ka vanemaealisi inimesi.
Kõige rohkem võib kuum ilm ohustada alla nelja-aastaseid lapsi, aga ka vanemaealisi inimesi. Foto: Arvo Meeks

Paljudele on suvi aasta parim aeg, on inimesi, kes lausa naudivad palavust. Teistele teeb juba üle 20kraadine ilm liiga.

Kõige rohkem võib kuum ilm ohustada alla nelja-aastaseid lapsi, aga ka vanemaealisi inimesi. Erilist hoolt vajavad krooniliste ja vaimsete tervisemuredega inimesed, kuna haigused (kõrge vererõhk, suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused, autoimmuunhaigused) ja ravimid võivad kuuma ilma talumise raskemaks muuta. Ülekaalulisedki kannatavad palavust halvasti.

Vanemaealistele on ülioluline hoiduda dehüdratsioonist ehk vedelikupuudusest. Vanematel inimestel on noorematega võrreldes oht jääda vedelikupuudusesse, sest vanuse lisandudes kipuvad kõik ainevahetuslikud protsessid aeglustuma ja kogu vedelikuhulk kehas väheneb. See tähendab, et kehale jääb vähem veevarusid, mida kasutada. Samas väheneb vanemaealistel paraku ka janutunne. Organismi reaktsioon, millega antakse märku, et vajame vett ja peame jooma, on nõrgenenud. Osa ravimeid (nt diureetikumid) võivad suurendada urineerimisega kaasnevat veekaotust.

Vedelikupuudusele viitavad suukuivus, vähenenud urineerimine, uriini tavalisest tumedam värv, lihaskrambid, väsimus, jõuetus, vajunud silmad. Raskematel juhtudel võib suureneda südame löögisagedus, tekivad liikumis- ja kõndimisraskused, minestushoog, üle 24 tunni kestev kõhulahtisus ja oksendamine. Nendel juhtudel tuleb otsida arstiabi.

Võib juhtuda, et häirub termoregulatsioon ja tekkib kuumatalumatus. Inimkeha termoregulatsiooni eest vastutab aju üks osa – hüpotalamus. Kui keha muutub liiga kuumaks, saadab hüpotalamus närvide kaudu nahale signaali, öeldes, et nahas olevad higinäärmed suurendaksid higi tootmist. Kui higi nahalt aurustub, jahutab see keha maha, seega säilib kuuma ja külma tasakaal. Kuumatalumatuse puhul ei saa keha temperatuuriregulatsiooniga korralikult hakkama ja kui väljas on väga palav, ei pruugi keha higistamisega jahtuda.

Mõni ravim (nt allergia, Parkinsoni tõve vastased ravimid, vererõhku alandavad tabletid) võib toimemehhanismi tõttu higi eritumist vähendad, seega häirub keha võimekus jahtuda loomulikul teel.

Märksõnad
Tagasi üles