Ravimtaimed, kuum ilm ja marjakook

Volli Käro (81) ei hoia ilmaski siira kiituse ega viisakuse pealt kokku. Ja ta tõdeb tänulikult, et elu on viinud ta kokku suurepäraste inimestega. Foto: Marianne Loorents

Juulikuu numbris jagab oma eluvaadet pea terve loomingulise elu Rakvere teatrile pühendanud Volli Käro. Volli Käro märkab ilu enda ümber. Graatsilises luiges, kes ranna lähedal ujub. Õrnas baleriinis, kes luike kehastab. Verinoortes näitlejates ja vanades kolleegides. Inglismaa lossides. Teatri maagilises maailmas. Ta on kindel: kui inimese ümber on ilu, muutub ka inimene ise ilusamaks.

Volli Käro (81) ütleb, et hiljuti kolleeg Margus Grosnõiga vesteldes märkis Margus: kuule, Volli, kõigi loodusseaduste vastaselt oled sa nooruslik! See ütlemine rõõmustas Vollit, sest ta tunneb, et on viimasel ajal siiski üsna väsinud: koroona ja rahvusvaheline olukord ja kortermaja remont ... „Vaatan telekat koos Viivega ja meil on väike riiulike teleka kõrval. Näen kogu aeg, et seal on tolmu, ja mul pole jõudu üles tõusta ... Aga täna tegin ära, olen nii uhke selle üle,” teatab Volli võidukalt.

Sajand tagasi oli auto kõike muud kui tavaline ja seda muretsedes ei mõeldud kindlasti esmajoones suuremale mugavustundele, veel vähem keskkonna hoidmisele. Auto näitas kuulumist väga rikaste hulka. Uhke tranduleti rahakal ostjal ei olnud endal tihti sõidulubagi ja rooli keerama palgati väljaõppinud autojuht. 60+ juulinumbris alustab kunstiteadlane Anne Ruussaar kiirete automobiilide ehk meie autode looga.

Ravimtaimed ei ole kindlasti need ravimid, millega kiiresti ennast terveks ravida saab. Asi võtab aega. „Mitmed inimesed, sealhulgas meedikud, on minu käest tõsimeeli küsinud: kas sa ise ikka usud, et taimed aitavad? Usun,” ütleb Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal. Millised on viis kodumaist tugevatoimelist ravimtaime? Milline ravimtaim aitab vererõhku langetada, milline on abiks seedehäirete, keskkõrvapõletiku ja milline uinumisraskuste korral, saab teada värskest 60+ juulinumbrist.

Eestirootslastel on ingerisoomlaste kõrval teine kultuurautonoomia Eestis – alates aastast 2007. Antakse välja ka rootslaste kultuurikandja tiitlit. Rootsi kuninga 70 aasta juubeliks anti kuningale üle tunnustus kultuuripärandi toetamise eest. Kuigi kuningal on detailsed päevakavad kaks aastat enne reserveeritud, leiti aeg ja 17. jaanuaril 2017. aastal kell 13 toimus audients. Rannarootsi Muuseumi director Ülo Kalm muheleb praegugi veel, kui meenutab kuninga kommentaari medali kohta: „Nii suurt pole ma enne veel saanud.” Juulikuu ajakirjast 60+ saame teada, kuhu minna ja mida ette võtta Paslepa, Sutlepa, Rooslepa, Paslepa ja Dirhami kandis.

Millised pannid on maailma parimad, mis on panni kõige suurem vaenlane ja kuidas oma lemmikpanni eest hoolt kanda nii, et sellel küpseksid krõbedad kartulid ja pannkoogid, annavad 60+ juulinumbris nõu kodurestorani Kirsiköök pidaja Margit Kirss ja Kaubamaja Kodumaailma teenindusosakonna juht Anu Laan.

Inimesed on veini kääritanud ja tarbinud juba mitu tuhat aastat. Inimene, kes joob päevas toidu kõrvale mõõdukalt veini, elab kauem kui see, kes tarbib üksnes kristallselget allikavett. Mõõdukas tarbimine tähendab meestele kaks-kolm klaasi ja naistele üks-kaks klaasi päevas toidu kõrvale. Miks see nii on? Aga sellepärast, et vein on inimese maomahlale happesuselt kõige lähedasem vedelik. Juulikuu värskes 60+ numbris annab veiniekspert Kalev Vapper nõu, millist veini eelistada grilliõhtul, millised on rõõmsad suveveinid ja miks sobib punane vein meestele. Saame teada, mis vahe on proseccol ja caval.

Aga sellepärast, et vein on inimese maomahlale happesuselt kõige lähedasem vedelik.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ lugejatele, mida head sisaldab Brasiilia ehk parapähkel.

Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi valgustavad E-vitamiini häid külgi. Saame 60+ juulinumbrist teada, millistes toitudest kui palju E-vitamiini on.

Varasematel aastatel on suvistel köögikülgedel juttu olnud nii maasikast, vaarikast, mustsõstrast kui mustikast. Ka mõne üksiku marjakoogi retsepti võib eelmiste aastate köögikülgedelt leida. Seekord seame aukohale just marjakoogid, sest millal siis veel kui marjahooajal on parim aeg mõni marjakook ahju panna. 60+ juulinumbris kirjutab Sirje Rekkor, milline tainas sobiks marjakoogile kõige paremini ja annab lugejale suure hulga huvitavaid retsepte.

Kõige rohkem võib kuum ilm ohustada alla nelja-aastaseid lapsi, aga ka vanemaealisi inimesi. Erilist hoolt vajavad krooniliste ja vaimsete tervisemuredega inimesed, kuna haigused (kõrge vererõhk, suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused, autoimmuunhaigused) ja ravimid võivad kuuma ilma talumise raskemaks muuta. Ülekaalulisedki taluvad kuumut halvmini. Kuidas kuuma ilmaga toime tulla, kirjutab Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.

60+ juulinumbris on ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!