Üleüldine hinnatõus kergitab ka erivajadustega inimeste abivahendite maksumust. „Tõusevad nii ostu- kui üürihinnad, sest kallimaks on muutunud abivahendite valmistamine, transport ja ka hooldus,” tõdes abivahendikeskuse Invaru arendusjuht Lauri Leinuste.
Leinuste tõdeb, et abivahendite hinnad on tasapisi tõusnud aasta-aastalt. “Kiirem muutus algas eelmise aasta kevadel kui maailmas transpordi kulud kiiremini kasvama hakkasid,” rääkis Leinuste. “See puudutas ka meid, sest Invaru toodete komponendid pärinevad maailma erinevatest osadest, ehkki kokku pannakse need peamiselt Euroopas. Kui transpordihinnad tõusma hakkasid, tõstsid hinda ka tootjad ja loomulikult mõjutab see kõik valmis kaupa.”
Teiseks kallines mullu tooraine. “Aasta lõpu poole tekkis Euroopas metalli puudujääk, raud läks kallimaks. Nüüd on ka plastik läinud kallimaks. Kõik abivahendid ongi aga kokku pandud metall- ja plastikdetailidest,” selgitab Leinuste oluliste toodete kallinemise tagamaid.
See on ka põhjus, miks kerkivad kogu kaubasortimendi hinnad. Peamiselt laenutatavad asjad nagu ratastoolid, hooldusvoodid ja teised suured abivahendid sisaldavad metalli ning plastikut ja on seetõttu kallimaks läinud.
“See on ka põhjus, miks kerkivad kogu kaubasortimendi hinnad. Peamiselt laenutatavad asjad nagu ratastoolid, hooldusvoodid ja teised suured abivahendid sisaldavad metalli ning plastikut ja on seetõttu kallimaks läinud. Samas on umbes 25% kallinenud ka mähkmete valmistamiseks vajalik tooraine, mistõttu maksavad mähkmed nüüd rohkem.”
Tema sõnul ei anna hankijad ka enam hinda pikalt aastaks ette nagu oli varasemalt. “Praegu käib nii, et siin on hind kuni meie järgmise teateni. Ja sellised teated tulevad sisuliselt kord kvartalis,” kinnitas Leinuste.
See, kui palju tunnevad vajalike abivahendite kallinemist nende kasutajad, sõltub Lauri Leinuste sõnul mitmest asjaolust. “Inkotooted on selline sektor, kus peame kogu hinnatõusu müügihinnale lisama, sest tegemist on suure kasutusvooga kaubaga ja meil pole võimalik puhvrit omada - kogu laovaru saab paari nädalaga otsa. Põhiliste üüritoodete puhul nagu ratastoolid, tugiraamid, püüame nii suurt varu odava hinnaga tooteid sees hoida kui võimalik.”
Leinuste selgitas, et üüritoodete puhul ei ole jutt enam niivõrd tootjapoolsest hinnast, vaid ka edasine käitlemine - hooldus, puhastamine ja remont koos selleks vajaliku tööjõukuluga.
“Abivahendikeskused seisavad silmitsi olukorraga, kus tõusnud on energia- ja teised kommunaalkulud, tootjad tõstavad hindu ja ka töötajad tahavad üleüldise elukalliduse valguses rohkem palka. Nii et kui me aasta alguses tõstsime üüritoodete hindu kuni 5%, siis juuli algusest tõusevad hinnad veel 0,5-5%, olenevalt tootest.”
Kuidas võib mõjutada abivahendite üleüldine hinnatõus inimesi, kes neid kasutavad? “Need eluks vajalikud abivahendid, milleta ei saa hakkama, hangitakse ikka,” usub Lauri Leinuste. “Võimalik, et osade kaubagruppide juures otsitakse kokkuhoiukohti. Näiteks inkotooted - kasutaja võib proovida mähkmete päevast kogust vähendada, valida suurema imavusega toote või vahetada kallima brändi odavama vastu.”
Üüritoodete puhul vaadatakse aga kriitilise pilguga oma vajadused üle. “Kuna seni on madalamate piirhindade ja riigi soodustuse tõttu olnud abivahendi üürimine soodne - me räägime paarist eurost kuus - siis on neid inimesi, kes üürinud mitu abivahendit või siis on toanurka seisma jäänud abivahend, aga tegelikult seda eriti ei kasutata. Kui hinnatõus muutub tuntavamaks, tekib suurem motivatsioon see tagasi tuua,” kirjeldas Leinuste.
Tema sõnul on ühiskonnagrupp, kes abivahendeid kasutab, nagunii rahaliselt keerulisemas olukorras ja juba mõne protsendiline hinnatõus annab nende jaoks tunda. “Sellepärast hakatakse kokku hoidma eelkõige mugavuse pealt. Mis on praeguses olukorras igati mõistetav, kuid siin on ka ohukoht, kui säästmise tagajärjel hakkab kukkuma abivajajate elukvaliteet,” sõnas ta.