/nginx/o/2022/06/09/14613629t1h383e.png)
Seda teab igaüks, kes lastega kodust välja läinud, et peaaegu kohe läheb kõht väga-väga tühjaks või tuleb hirmus joogijanu. Nutikal lastega matkama minejal on isegi väga lühikeseks raba- või metsamatkaks alati midagi suhu pistmiseks või janu kustutamiseks kaasa varutud.
Suvi on siin ja lapselapsed koolist priid ja nendega saab midagi toredat ja ehk vahel ka natuke õpetlikku ette võtta, suurematele ja väiksematele lastele toredaid elamusi pakkuda ning ühtlasi kasulikke teadmisi ja oskusi õpetada. Ehk üheskoos ette võtta mõni lühem või pikem retk.
Kohe muidugi mitmepäevasele "metsikule" matkale minna ja väga pikki vahemaid läbida pole ehk mõistlik. Hea oleks alustada paaritunnistest ja lühematest retkedest, et aru saada, kuidas lapsed matkaolustikule vastu peavad ja mida järgmistel arvesse võtta. Telgiga ööseks metsa jääda võiks samuti pärast seda, kui telkimine turvalises keskkonnas ära proovitud või siis planeeritud telkimiskoht matkal varasemast tuttav.
Professionaalsed matkajuhid on seisukohal, et matk on eelkõige matkamiseks, mitte söömiseks. Et toidu valmistamiseks ja söömiseks ei peaks liialt palju aega kulutama ning süüa tuleks peamiselt selleks, et matkata jõuaks. Nii see kindlasti ongi, kui eelkõige on eesmärk näiteks mingi vahemaa läbida või mingiks kindlaks ajaks kindlasse kohta välja jõuda.
Kuid lastega matkama minnes võiks matka eesmärk olla ka teistsugustes, tavapärastest erinevates, sageli ka ootamatutes olukordades hakkama saamist ning probleemide lahendamist õppida ja harjutada. Lapsed saavad matkates kindlasti enda kohta rohkem teada, õpivad oma tugevusi tundma, endasse uskuma. Seepärast väärib toidu valmistamine ja söömine harjumuspärastest erinevates tingimustes kindlasti palju suuremat tähelepanu.
Matkajuhtide sõnul on traditsioonilised matkatoidud kiirnuudlid, pasta, riis, pudrud, konservid, pakisupid. Kindlasti tuleks koju jätta purgisupid, sest neid on raske kanda ja ka taara on metsas pigem probleem.
Kaasa sobib võtta igasugust pudrumaterjali, mis lastele meeldib, näiteks kaera-, neljavilja-, tatrahelbeid. Samuti pastatooteid, riisi, kuskussi, liha- ja kalakonserve ning võileibade valmistamise materjali – juustu, sinki, suitsuvorsti, pasteedi- ja teisi konserve.
Võileivakatete valimisel tuleb eelistada mitte kiiresti riknevaid määrdeid, näiteks suitsuvorsti, hapukurki. Ka rosinad, müslibatoonid, šokolaad (ettevaatust, sooja ilmaga sulab üles), halvaa, küpsised, kuivatatud puuviljad on igati hea matkakotti pakkida. Kui toiduained on klaastaaras, on mõistlik need ringi pakkida, et mitte liigset taarat kaasas tassida.
Esimeseks päevaks võib kaasa võtta pirukaid või võileibu, tortiljasid, vrappe, ka täidetud pannkooke, plaadikooki. Võileibu ei maksa mitmeks päevaks valmis teha, parem on toiduained eraldi kaasa võtta. Matkale võib kaasa võtta külmakoti (on olemas ka seljas kantavaid variante) ja toidud sinna pakkida. Metsas saab toitu jahedas hoida, kui maasse auk kaevata ja toidud ööseks sinna sisse panna.
Matkatoidu planeerimisel tuleb arvestada sellega, kas minnakse jalgsi- või rattamatkale, kas matkal on võimalik kasutada tugipunkte, näiteks RMK lõkkekohti, telkimisalasid, puhkekohti. Näiteks https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna lehel on kenasti kõik matkarajad koos võimalustega olemas. Või on hoopis selline matkakorraldus, et osa varustust viiakse näiteks autoga kuhugi ette.
Jalgsi matkates tuleb muidugi kogu toidukraami ning selle valmistamiseks ja söömiseks vajalikku seljas tassida, jalgrattamatkal saab vajaliku aga jalgratta külge pakkida. Suvisel soojal ajal ühe- või paaripäevasele matkale minnes ei olegi ehk tervislikkuse seisukohast nii oluline, milliseid toiduaineid ja kui palju süüa, eelkõige tuleb valida need toiduained, mida on võimalikult lihtne kaasa võtta.
/nginx/o/2022/01/10/14301306t1h2584.png)