Ka meremehed, kaevurid, keevitajad ja baleriinid kaotavad õiguse sooduspensionile

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Foto: Jüri Looring

Valitsus tahab kaotada kutsealaste sooduspensionide maksmise, sest pensioniea sidumine ametiga tekitab ebaõiglust ja varem tervist kahjustavates ametites on tööohutus tunduvalt paranenud.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, miks tahab valitsus kutsealaste sooduspensionide maksmise lõpetada?

Sooduspensionide reformimine on olnud pikaajaline protsess. Tänapäeval ei ole nende pensionide maksmine enam eesmärgipärane, kuna järjekindlalt on panustatud töötervishoiu ja tööohutuse parandamisse, on loodud aktiivseid tööturumeetmeid, tööturutoetusi, elukestva õppe võimalusi ning ajakohastatud pensionisüsteemi.

Võrreldes 1991. aastaga, sooduspensionide eelnõude koostamise ajaga, on paljud ametid kadunud ja teised juurde tekkinud. Töövahendid, kaitseriietus ja töövõtted on muutunud ning sarnaseks on jäänud vaid üksikud ametid. Ümberõppevõimalused on märgatavalt avardunud ning elu jooksul uue hariduse omandamine ja karjääri leidmine on saanud tavapäraseks.

Pensioniea sidumine ametialade nimekirjaga tekitab paratamatult ebaõiglust. Töökoha mõju tervisele ja võimekus töötamist jätkata ei sõltu mitte ametinimetusest, vaid töö iseloomust, tööandja panusest tööohutusse, töötaja hoolsusest ja geneetilisest eelsoodumusest, teinekord ka juhusest ning veel paljust muust. Kui õigus minna varem pensionile on seotud kutsealade nimekirjaga, ei laiene see õigus nendele inimestele, kellel on töötamise tulemusel tekkinud terviseprobleemid. Teisalt laieneb see õigus paljudele, kellel terviseprobleeme pole ja kes saavad tööturul jätkata.

Eelnevate probleemide lahendamiseks tuleb sooduspensionide süsteemi reformida ja luua inimestele uued karjäärivahetuse, ümberõppe ja pensionile jäämise võimalused.

Kas see otsus puudutab kõiki seni sooduspensioni saavaid inimesi, nagu baleriinid, kaevurid, meremehed, lennujuhid, sõjaväelased, politseinikud, või on ka kutsealasid, mille esindajad saavad siiski sooduspensioni edasi?

Jah, see otsus puudutab kõiki soodustingimustel vanaduspensionide ametikohti ja väljateenitud aastate pensionide ametikohti. Küll on aga sooduspensionistaaži kogumise lõpptähtajad erinevad.

Alates seaduse jõustumisest, eeldatavasti 2024. aastast, saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem (näiteks meremeestel, töödejuhatajatel), saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030. Eelnevast pikema staažinõude korral (näiteks baleriinidel) saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab inimestel juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.

Erandina on plaanis kehtestada soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminek nendele isikutele, kes töötavad põlevkivi all- ja pealmaakaevandamise, põlevkivi töötlemise ja põlevkivi rikastamise alal. Seega põlevkivi erialal töötajatele on plaanis arvestada soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu eesmärk on üksnes lõpetada soodusstaaži kogumine, kuid sooduspensionide määramiseks muude tingimuste täitmine võib jätkuda. Sooduspension määratakse inimesele, kui tal on selle pensioni määramiseks kõik tingimused (vanus, üldine staaž) täidetud.

Sooduspensionide reform ei puuduta eriseadusi, s.o kaitseväeteenistuse seadust. Politseinike väljateenitud aastate pensionide muutmise regulatsioon on Riigikogus lugemisel ja tõenäoliselt võidakse vastu võtta maikuus.

Kas näiteks mõne eriala esindajal, kes on praegu 20aastane, on samuti võimalus veel kutsealast sooduspensioni saada?

Kui inimesel ei ole veel soodusstaaži omandatud, kuid ta asub tööle põlevkivi erialal (põlevkivi all- ja pealmaakaevandamise, põlevkivi töötlemise ja põlevkivi rikastamise alal), on tal eelnõu järgi õigus koguda soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini, st on võimalus täis töötada sooduspensioni määramiseks nõutav staaž ning sooduspension määratakse siis, kui tal on selle pensioni saamiseks täidetud kõik tingimused.

Kas on mingi erisus nende erialade esindajate vahel, kes saavad sooduspensioni viis aastat varem, ja nende vahel, kes saavad kümme aastat varem pensionile?

Nendel inimestel on juba praegu sooduspensioni määramiseks erinevad vanuse- ja staažinõuded. Käesoleva reformiga sätestatakse erisus üksnes soodusstaaži juurde kogumises, seda saab teha lühema staažinõude korral 31. detsembrini 2030 ja pikema

staažinõude korral 31. detsembrini 2036. Erandina saab põlevkivi erialadel soodusstaaži juurde koguda kuni 31. detsembrini 2049. Kõik, kes on omandanud soodusstaaži, saavad pensioni määramiseks taotleda sooduspensioni.