Läheme lastelastega matkale ja pildistame lille

Roostevaba Rein Rannap tunneb, et õpib iga päev midagi uut, õpib paremini komponeerima ja paremini mõistma muusikat. See tee on vist lõputu, arvab ta. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

60+ juunikuu numbris avab tee oma lapsepõlve pianist ja helilooja Rein Rannap. Kuigi Rein Rannap on sündinud aastal, kui Stalin suri ja Eesti Vabariigi asemel oli ENSV, tunneb ta praegugi, et tegelikult kasvas ta üles justkui esimese Eesti Vabariigi ajal.

Selle tunde lõi paljuski asjaolu, et Reinu vanavanemate kodus oli Eesti aeg veel alles – nii sisustuses kui ka lugemisvaras ja juttudes selle ümber. „Isegi oma esimese ülikonna sain eestiaegsest riidest. Sain lapsena süüa isegi eestiaegseid komme. Keegi ei taha seda uskuda, et need säilisid – kuid sõin tõesti lapsena eestiaegseid komme, veidi iirist meenutavaid. Nende lõhn ja maitse on mälus eredalt jäädvustunud. Mu vanaema Milja töötas Eesti ajal šokolaadivabrikus raamatupidajana. Tema välja mõeldud oli ka vabriku nimi – Kawe, millest hiljem sai Kalev.“

Reinu lapsepõlvemälestustes on esikohal tema vanavanemate korter, mille seinu katsid raamaturiiulid, nende vahel perekonnasõbra akvarellist Enno Lehise maalid. „Ehitasin riidekapi otsa oma kuningriigi, kus olid rüütlid hõbepaberist turvistes ja plastiliinist troonid. Vanaisa Valduril – Papsil – oli omaenda kätega vana sigaretikarbi sisse ehitatud raadiovastuvõtja, kus ta siis kõrvaklappidega maailma raadiojaamu kuulas. Kui olin haiglane, lasti mul vanaisa pehmes reformvoodis magada ja – läbi ragina ja kahina – raadiost muusikat kuulata. Küllap Paps ise kuulas sealt uudiseid, ja kindlasti mitte neid, mis tulid Moskvast,“ muigab ta. Paps mängis nii Eesti ajal kui hiljem viiulit sümfooniaorkestris, tänase nimega ERSOs, olles vahepeal orkestri kontsertmeister. "Nooremana õpetas viiulit ja mängis kõikvõimalikes ansamblites. Muu hulgas iga-aastastel presidendi vastuvõttudel Kadrioru lossis. Nendest on alles kavalehed: vasakul – mis süüa pakuti – ja paremal, mis muusikateosed ette kanti.“

Jalgratas on universaalne ja armastatud liikumisvahend kõikjal maailmas. Selle lihtsa kaherattalise sõiduki väntamisest tunnevad iga päev ühtmoodi rõõmu nii vanad kui noored, kolmerattalisel aga vuravad ringi päris pisikesedki ilmakodanikud. Rohelise jalajälje poole püüdlevas maailmas on jalgrattal oluline roll ka staatuse ja elustiili sümbolina. Staatuse märk oli jalgratas 20. sajandi alguseski, kui keskmine eestlane võis selle sadulasse istuda vaid lühikeseks hetkeks fotoateljees. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustab ajakirja 60+ juuninumbris isikliku sõiduvahendi ehk meie jalgrataste loo.

Lillede pildistamine nii fotoaparaadi kui mobiiltelefoniga on paljude inimeste, ka seenioride lemmiktegevus.

Pärast pikka talve on suurim rõõm näha esimesi värvilisi õisi ning tunda nende lõhna. Lillede pildistamine nii fotoaparaadi kui mobiiltelefoniga on paljude inimeste, ka seenioride lemmiktegevus. Kuidas võtta pildile lill nii, et see oleks kaunis ja kunstiline, millised oleksid sel juhul õiged vaatenurgad ja lähenemisvõtted. Kuidas ilu põnevamalt pildile püüda? Hüva nõu jagab juunikuu 60+ värskes numbris loodusfotograaf Jaak Põder.

Juunikuus jätkab 60+ ringreisi piirkonnas Soome ranniku lähedal, mis on rikas rändrahnude ja kivikülvide poolest, seda lausa Euroopa tipptasemel ehk Noarootsis. Mida rannarootslaste maal uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+juuninumbrist.

Valitsus tahab kaotada kutsealaste sooduspensionide maksmise, sest pensioniea sidumine ametiga tekitab ebaõiglust ja varasemalt tervist kahjustavates ametites on tööohutus kõvasti paranenud. Ka meremehed, kaevurid, keevitajad, baleriinid kaotavad õiguse sooduspensionile. Kuidas on lugu Riigikogu liikmete, kaitseväelaste, politseinike ja kohtunike leskedega? Mis saab nendest inimestest, kellele on riik juba sooduspensioni määranud? Näiteks need, kellel on sooduspensioni tähtajani veel aasta või paar? Kui palju on praegu sooduspensione saavaid inimesi? Milliste erialade esindajaid on sooduspensionäride seas kõige rohkem? Kas selle reformi tulemusena võib loota, et pensionitõus on varasemast suurem? Küsimustele vastab 60+ juuninumbris sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Iga nädalaga suureneb inimeste hulk, kellel on probleem juuste väljalangemisega mõni aeg pärast Covid-19 läbipõdemist. Kuidas juuste normaalne tihedus taastada? 60+ veebrgudel annab nõu staažikas juuksur, salongi Võlumaa juhataja Marika Liik.

Lugejate palvel alustame ajakirjas 60+ uut sarja Sädeinimene

Lisaks kuulsatele ja rõõmsameelsetele tuntud inimestele on meie seas lihtsaid, omakandi rahva seas tuntud, aga suuremale hulgale tundmatuid inimesi, kellest eeskuju võtta. Lugejate palvel alustame ajakirjas 60+ uut sarja Sädeinimene. Esimesed nende seas on Olustvere paar Tiiu ja Arvi Kotsarid. Tiiu on olnud omakandi vanemaealiste abistaja juba ammu enne vabatahtliku seltsilise kampaaniat, veab kohalikku Maanaiste Seltsi, paar elab aktiivset elu, Arvi on uuendusmeelne, tema elab „kommunismis“, sest elektri eest ei maksa. 82aastaselt naudib päikesepaneelide võlu ja tahab neid juurdegi panna. Nende ühine kirg on saskumäng.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Poroski ja meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sulest ilmub 60+ juuninumbris artikkel Kreeka pähklist ja sellest, mis teeb nende söömise mõistlikuks.

Ajakirja 60+ juuninumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu A-vitamiinist.

Seda teab igaüks, kes lastega kodust välja läinud, et peaaegu kohe läheb kõht väga-väga tühjaks või tuleb hirmus joogijanu. Nutikal lastega matkama minejal on isegi väga lühikeseks raba- või metsamatkaks alati midagi suhu pistmiseks või janu kustutamiseks kaasa varutud. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab juuninumbris matkatoitudest ja matkal söögi valmistamisest. Ja annab hulga vahvaid retsepte.

Väide, et veenilaiendid on ainult naiste mure, ei vasta tõele. Uuringute andmetel on veenilaiendid kuni 73 protsendil naistest ja kuni 56 protsendil meestest. Tõsi, naised on varikoosist neli korda rohkem ohustatud kui mehed, vanuse tõustes haigestumisrisk kasvab. Juuninumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili veenilaienditest ja sellest, mida sel puhul ette võtta.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.