Hoolitsemata jalad ei ole ainult koledad, vaid võivad peita ka terviseriske

Paljad varbad. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Esimesed suviselt soojad ilmad on end juba ilmutanud ning nii mõnigi meist on lahtisi kingi jalga pannes üllatusega avastanud, et jalgade seisukord eeldaks hoopis nende peitmist paksude sokkide sisse.

Südameapteegi proviisor Mariana Džaniasvili selgitab, millised on levinuimad jalaprobleemid, kuidas neid lahendada ning millist ohtu need tähelepanuta jätmisel tervisele kujutavad.

Probleeme on alati lihtsam ennetada kui ravida. Seda aitab teha õige jalahooldus – korralik jalgade pesemine, kuivatamine ja kreemitamine.

Igapäevast jalapesu on soovitatav teha ihusooja veega, pestes iga varbavahe eraldi. Igapäevasel pesul ei ole soovitatav kasutada seepi ega dušigeeli nende kuivatava toime tõttu. Paar korda nädalas võiks jalgu vannitada soojas vees, millele võib lisada meresoola või spetsiaalset jalavannisoola, mis pehmendab ja niisutab nahka.

Jalgade kuivatamisel tuleks tähelepanu pöörata varbavahedele, mis vajavad kõik eraldi kuivatamist. Oluline on ka naturaalsest materjalist sokkide kandmine ning selliste jalanõude valimine, mis laseks jalgadel hingata.

Jalgade higistamist võib põhjustada jalaseen

Jalgade ebameeldiva lõhna tekkimist aitab ennetada spetsiaalse jaladeodorandi kasutamine. Lisaks võib kasutada jaladeodorant-puudrit, mis hoiab ära halva lõhna tekke, reguleerib higistamist ning leevendab valutavaid ja sügelevaid jalgu. Jalgade higistamisega aitavad võidelda ka aktiivsöega sisetallad. Lisaks võib proovida salveil põhinevaid kapsleid, mis mõjuvad seespidiselt ja reguleerivad higieritust kogu organismis, mitte ainult kehapinnal. Need sobivad seega eelkõige suurema higistamise korral.

Tõhusam abi higistamise vastu on antiperspirantidest, mis sulgevad higinäärmed. Antiperspirant kantakse puhtale ja tervele nahale ööseks, kuid selle toime püsib ka pärast hommikust dušši. Hiljem piisab kui antiperspiranti kasutada 1–2 korda nädalas.

Kui hügieeniprotseduuridest ei piisa ja jalgade higistamine on väga tugev, tuleks välja selgitada, kas selle põhjuseks võib olla hoopis jalaseen.

Kui hügieeniprotseduuridest ei piisa ja jalgade higistamine on väga tugev, tuleks välja selgitada, kas selle põhjuseks võib olla hoopis jalaseen. Jalaseent põhjustavad teatud seened, mis vajavad paljunemiseks sooja ja niisket keskkonda. Jalaseen nakkab tavaliselt üldkasutatavates ruumides nagu saunas või ujulas, kuid ohtu võivad kujutada ka võimlemissaalid, kodu vaibad ja põrandad ning isegi rannaliiv. Jalaseen esineb tavaliselt varbavahedes ning selle sümptomiteks on ketendus, naha lõhed, punetus ja sügelus. Haiguse teket soodustavad kinniste jalanõude kandmine, ebapiisav hügieen, immuunsüsteemi probleemid, diabeet ning pikaajaline kortikosteroidravi.

Jalaseen on väga tõsine haigus ning selle avastamise järel on vaja kohe ravi alustada. Seenhaiguse ravimata jätmisel on suur oht, et see levib ka teistele kehaosadele. Jalaseent võib ravida kas lokaalsete või suukaudsete seentevastaste ravimitega. Apteekidest võib leida erinevaid kreeme, geele ja jalaseent ravivaid lahuseid. Väga oluline on ravi järjepidevus – sõltuvalt infektsiooni ulatusest ja konkreetsest preparaadist kestab ravi tavaliselt 2–6 nädalat.

Küüsi võivad kahjustada nii vale lõikamistehnika kui ka küüneseen

Küüneseen on seeninfektsioonist tingitud nakkuslik küüneplaadi kahjustus, mille tõttu küüned muudavad oma värvust ja võivad pakseneda. Küüneseene ravi on pikaajaline ja kestab seni, kuni küüneplaat täielikult välja kasvab. Küüneseent saab ravida spetsiaalsete pliiatsite ja küünelakkidega.

Kodustes tingimustes tuleks pärast pesemist küüned lõigata või viilida, desinfitseerida, kreemitada ning seejärel kanda peale ravivad tooted. Seda tuleb teha järjepidevalt 1–2 korda päevas ning vähemalt pool aastat järjest. Küüneseene ravimisest on lihtsam seda ennetada – ühiskäidavates ruumides tuleks kasutada isiklikke jalanõusid ja desinfitseerivat aerosooli.

Sissekasvanud varbaküüne puhul on tegemist olukorraga, kus küüne serv või nurk on kasvanud varvast ümbritseva naha sisse ja põhjustab valu, punetust ja turset. Peamiseks põhjuseks on ebaõige küüne lõikamine – küünt lõigatakse ümaralt või vigastatakse küüneplaadi otsa. Soodustavaks teguriks on ka kitsad jalanõud, traumad, seeninfektsioon. Enesetunde parandamiseks aitavad soojad jalavannid 2–3 korda päevas. Lisaks võib kasutada väispidiselt rahustavat ja põletikuvastast tinktuuri, mis sisaldab kummelit, rosmariini ja bisobolooli. Põletiku korral võib kasutada Braunovidon salvi. Arsti juurde peaks pöörduma kui punetus ja turse süvenevad ning kui esineb ka mädaeritus. Lisaks tasub seda teha neil, kel on kaasuvaid haigusi nagu diabeet, veresoontehaigus või immuunpuudulikkus.

Villide raviks ja ennetamiseks leiab apteegist spetsiaalseid vahendeid

Jalavillid võivad tekkida kingade hõõrdumise ja surve tõttu, aga ka uutest jalanõudest, mis pole veel jala kuju võtnud. Villide teket soodustavad ka soojus ja niiskus. See põhjustab nahaärritust, punetust ja põletikku, mille tulemuseks on valulik vill. Villide teket saab ennetada kasutades spetsiaalset ville ennetavat pulka, mis aitab vältida hõõrdumist ega tee jalgu libedaks. Villide tekke ärahoidmiseks sobib kasutada ka villiplaastreid. Suvel võiks villiplaaster kogu aeg rahakotis kaasas olla.

Kui jõudsite siiski koju tulitavate jalgadega, siis esimene samm on teha jalgadele üks rahustav vann ning puhastada villid antiseptilise vahendiga. Seejärel tuleb jalad hoolikalt kuivatada, oodata mõni minut ning asetada hõõrdunud kohtadele villiplaaster, et hoida ära edasine hõõrdumine ning tekitada naha paranemiseks soodne keskkond. Plaaster võiks olla veekindel ja võimalikult õhuke, kuid seejuures piisavalt suur, et kogu hõõrduv ala oleks kaetud. Sobida võiks näiteks spetsiaalne hüdrokolloidplaaster, mis omab valu vähendavat toimet, on veekindel ja imab endasse eritisi.

Kannalõhed vajavad pidevat hoolt

Üheks problemiks suvel on ka kannalõhed. Lõhenenud kandade peamiseks tekkepõhjuseks on kuiv nahk, aga ka paljajalu kõndimine, seisev töö, ülekaal, diabeet. Mida kuivem, karedam ja paksenenum nahk on, seda kergemini kipuvad tekkima nahalõhed. Tõhusat abi karedale, kuivale, lõhenenud ning paksenenud nahale saab jalavannist, koorimisest ning järjepidevast niisutamisest.

Jalgu koorivad kilesokid eemaldavad jalalabadelt tõhusalt surnud naharakud ning tulemus püsib nädalaid.

Naha kreemitamine on efektiivne meetod kannalõhede hooldamisel. Eelistada tuleks kreemi, mis sisaldab uureat, keramiide, piimhapet, sheavõid, allantoiini, pantenooli, mesilasvaha, lanoliini või jojobaõli. Intensiivsema toime saamiseks võib pärast kreemitamist panna jalga puuvillased sokid ja lasta kreemil toimida üleöö. Sarvestunud naha eemaldamiseks võib kasutada jalakoorijat, pimsskivi, koorivaid jalakreeme või jalgu koorivaid kilesokke. Jalgu koorivad kilesokid eemaldavad jalalabadelt tõhusalt surnud naharakud ning tulemus püsib nädalaid. Tasub siiski meeles pidada, et toode ei sobi kasutamiseks juhul, kui nahal esineb lahtisi haavu või nahaärritust. Kui jätta jalad hoolitsemata, võivad lõhed muutuda sügavamaks ning vajada juba põhjalikumat ravi spetsialisti juures.