Uuring: vaatamata varasele pensionile minekule töötavad eestlased kaua

Kõige varem lahkuvad raporti andmetel tööturult soomlased, 63,8-aastaselt, kõige hiljem islandlased, 67-aastaselt. Foto: Kristjan Teedema

Põhjamaade pensioniuuringust selgus, et Eesti inimesed lähevad pensionile suhteliselt noorelt, 60,9-aastaselt, kuid samal ajal jätkatakse töötamist keskmiselt 65,7 aasta vanuseni.

Eestis 2021. aastal pensionile läinud 8082 inimesest tegid seda vanaduspensionieas vaid ligikaudu pooled ehk 54 protsenti. Teine pool läks enamasti pensionile varem ning vaid 217 ehk 3 protsenti pensionäridest läks pensionile pärast vanaduspensioniiga, teatas sotsiaalministeerium.

Möödunud aastal moodustasid enne vanaduspensioniiga pensionile minejatest suurima rühma varasemale paindlikule vanaduspensionile minejad. 1722 inimest ehk 21 protsenti läksid paindlikule vanaduspensionile enne üldist pensioniiga, neist 684 tegid seda kolm kuni viis aastat enne pensioniiga.

Teise suurema grupi varem pensionile minejatest moodustavad lapsi kasvatanud vanemad, kokku 751 inimest. Kokku 461 inimest enne vanaduspensioniiga pensionile minejatest olid niinimetatud kutsealasele soodustingimustel vanaduspensionile minejad ja väljateenitud aastate pensionile minejad, vastavalt 252 ja 209 inimest.

Soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid on plaanis Eestis pika üleminekuajaga reformida, selleks sõlmiti tänavu mais ametiühingute ja tööandjate esindajatega kolmepoolne hea tahte kokkulepe.

Olulise grupi moodustasid eelmisel aastal ka ennetähtaegsele pensionile minejad, keda oli kokku 358 inimest. Ennetähtaegset vanaduspensionit saab valida veel kuni 2025. aasta lõpuni, pärast üleminekuperioodi rakendub lõplikult seda asendav paindlik vanaduspension.

Seejuures oli 30-aastaste efektiivne pensioniiga rootslastel 2020. aastal 64,2 aastat ja eestlastel 60,9 aastat, millega paigutus Eestis kuue riigi hulgas neljandaks. Meist varem jäävad pensionile Islandi ja Norra inimesed.

Kõige varem lahkuvad raporti andmetel tööturult soomlased, 63,8-aastaselt, kõige hiljem islandlased, 67-aastaselt. Samas on ka Islandi pensioniiga 67 aastat. Eesti inimesed lahkuvad tööturult keskmiselt 65,7-aastaselt, sealjuures naised hiljem kui mehed. Naised lahkuvad tööturult keskmiselt 66-aastaselt, mehed aga 65,6-aastaselt.

Ka statistikaameti tööjõu-uuringu järgi oli 2022. aasta esimeses kvartalis 55–64-aastaste naiste tööhõivemäär kõrgem kui meestel, vastavalt 76,5 ja 72,2 protsenti. Põhjuseid on siin peamiselt kaks – naiste parem tervisekäitumine ning kõrgem haridustase, mis võimaldab töötada vähem füüsilist tööd nõudvatel töökohtadel.

Kõige lühemat aega saavad pensionil olla Eesti ja Taani mehed – natuke alla 16 aasta.

Kõige lühemat aega saavad pensionil olla Eesti ja Taani mehed – natuke alla 16 aasta. Kõige kauem saavad pensioni aga Islandi, Norra, Soome ja Eesti naised – umbes 23 aastat. Meestest on kõige kauem ehk 20 aastat pensionil Norra mehed. Lühem pensioniloleku aeg tuleneb meeste lühemast elueast, sest pensioniead on naistel ja meestel kõikides uuringu riikides võrdsed.

Põhjamaade ja Eesti pensionidega tegelevad institutsioonid hindasid efektiivset pensioniiga (effective retirement age) ehk millal inimesed päriselt pensionile lähevad ning töötamise lõpetamise ja pensioniloleku aega aastatel 2007–2020. Soome pensionikeskuse juhitavasse Põhjamaade uuringusse kaasati esmakordselt ka Eesti.

Lisaks efektiivsele pensionieale uuriti Põhjamaade ja Eesti raportis tööturult väljumise vanust. Seda on oluline hinnata, sest enam ammu ei võrdu pensionile jäämine tööturult lahkumisega.

Eestis on alates 1996. aastast makstud pensione töötamisega samaaegselt, praeguseks on see nii ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vaadeldud riikidest saadakse Rootsis ja Norras pensioni töötamise korral piiranguteta, Soomes makstakse pensioni koos töötasuga alates vanaduspensionieast ja Taanis ning Islandil teatud sissetulekust alates pensioni suurus väheneb.