Vereringeks nimetatakse vere liikumist organismis. Vereringe tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise rakkudest. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel ning pidev vere ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga.
Sümptomid nagu pearinglus, mäluhäired, käte ja jalgade külmetamine, jalgade tursed ja veenilaiendid võivad olla vereringehäirete tunnusteks. Vereringehäitete põhjuseid otsima asudes tuleks esmalt välistada südame- ja veresoonkonnahaigused. Edasi tuleks üle vaadata elustiil – vereringehäirete põhjuseks võivad olla ka istuv elustiil, vähene liikumine, sundasendid, psühhoemotsionaalne pinge, ülekaal, suitsetamine ja magamatus.
Elustiili muutused aitavad vereringehäireid leevendada
Vereringehäireid saab leevendada veresoonkonna aktiveerimisega. Selleks tuleks loobuda suitsetamisest ja suurendada füüsilist aktiivsust. Kasulikud on nii ujumine, treppidest ronimine kui ka spetsiaalsed harjutused jalgadele. Oluline on, et liikumine oleks regulaarne. Vähemtähtsad ei ole ka vee joomine, soola tarbimise vähendamine ja piisav uni.
Lisaabi saab ka vereringet parandavatest taimeteedest ja toidulisanditest. Kui jalgade verevarustus on häiritud, siis võib abi olla toidulisanditest, mis sisaldavad hepariini või rutosiidi. Samuti sobib kasutada suukaudseid ravimvorme, mis sisaldavad hobukastanist saadud toimeaineid nagu diosmiin, hesperidiin, estsiin. Vereringet aitavad elavdada ka spetsiaalsete tugisukkade kandmine.
Istuv elustiil ja vähene liikumine võivad põhjustada vereringehäireid ka peaajus, mis võivad väjenduda mäluhäiretena. Kergematel juhtudel võib abi olla apteegis müüdavatest preparaatidest.