Mida aga arstikabinetis koeraga tehakse? Loomaarsti juures jälgitakse looma liikuvust, veendutakse, kas käppasid annab sirutada ja liigutada, nii nagu peab, või annab koer märku, et tegevus on tema jaoks ebamugav ja põhjustab vaevusi. Samuti tehakse, kindlasti lonkamise korral, aga ka paljudel teistel juhtudel, loomale röntgeniülesvõte, et näha, kas luustikus on toimunud muutusi. Sageli suunatakse siis koer üldarsti juurest edasi ortopeedi juurde.
Samuti tehakse, kindlasti lonkamise korral, aga ka paljudel teistel juhtudel, loomale röntgeniülesvõte, et näha, kas luustikus on toimunud muutusi.
Kõige sagedasemad liigesevalu tekitavad seisundid koertel on Looritsa sõnul osteoartriit ehk krooniline liigesepõletik, mille põhjused võivad olla erinevad. Primaarne osteoartriit on enamikul juhtudest idiopaatiline, mis tähendab, et on tekkinud teistest haigustest sõltumatult, kuid võib olla seostatud vananemise ja ülekaaluga. Sekundaarse osteoartriidi põhjus on aga trauma või muu haigus ja just see on koertel levinum.
Suurt kasvu koertel, nagu Saksa lambakoer, Kaukaasia lambakoer, Berni alpi karjakoer või retriiverid, on liigesemuredeks paraku eelsoodumus. Tähtis ortopeediliste hädade tegur on ka vanus, sest pigem on need keskealiste või vanemate koerte mure.
Nii nagu inimesel ei saa ka lemmikutel mööda vaadata sellest, et vale toitumisega liigesehädad süvenevad – liigne kaal on suur probleem paljude haiguste korral ning tõsine koormus ka liigestele, sest kõhred kuluvad ülekilode tõttu kiiremini, kui vanuse tõttu peaks. Samuti võib vale toitumine noorena või kehv ninaesine vanemas eas liigesehaigusi soosida.
"Kui koeral geneetiliselt eelsoodumusi pole, traumasid suudetakse vältida ja toitumine on tasakaalus, võiksid liigesehädad olla tegelikult ennetatavad," märgib ta. Selleks tuleb jälgida tervislikku eluviisi: liikuda piisavalt, toituda tervislikult ja täisväärtuslikult vastavalt eale, vältida ülekaalu ja traumasid, nagu näiteks libedal parketil või jääl jooksime, liiga kõrged hüpped jms.