Appi, vanaema pani kohvi sisse rooside säilitusainet!
"Vanaema pani hommikul kohvi sisse suhkru asemel rooside säilitusaine pakikeses olnud suhkru moodi puru. Kuigi kohv maitses veidi teisiti, jõi ta selle ikkagi lõpuni. Hiljem avastas, et oli suhkru asemel rooside säilitusaine kohvile lisanud," kõlab mürgistusliinile helistanud õnnetu hääl.
Ehkki mürgistusõnnetusi juhtub inimestega igas vanuses, on selgelt välja kujunenud kaks eriti ohustatud vanuserühma: eakad ja väikelapsed. Eakatel inimestel juhtub ravimimürgistusi mitmel moel – kas unustatakse ravimi eelnev võtmine ning manustatakse topeltkogus neile välja kirjutatud ravimit või lähevad ühes elamises segi mitme inimese ravimid.
Või kasutatakse erinevate ravimite hoidmisel ühte pakendit ja võetakse sisse kogemata vale ravim. Aeg-ajalt juhtub ka, et õhtul magama minnes oodatakse uinumist ja enne kui märgatakse, on neelatud juba ohtlikult palju unerohtu.
"Ajast aega on ühed sagedasemad kõned ravimitest tingitud mürgistustest psühhotroopsete ravimite ja valuvaigistitega juhtunud õnnetused, järgnevad hingamis- ja vereringeelunditesse toimivad ravimid," ütleb Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Mürgistusjuhtumid sagenevad
2019. aastal oli mürgistusi pisut alla 700, 2020. aastal nõustati mürgistusteabekeskuses peaaegu 800 ravimimürgistust, 2021. aastal oli ravimimürgistusi 828 korral.
Kõik ravimimürgistused on ennetatavad, kui ravimeid hoitakse lastele kättesaamatus kohas lukustatud kapis, segiajamise vältimiseks originaalpakendites ning hoitakse eraldi välispidiseks ja seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimeid. "Kui ravimeid tuleb võtta iga päev, vähendab topelt võtmist turvaline päevadosaator ja jälgitakse täpselt apteekri juhiseid," ütleb mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Segiajamise vältimiseks on kasulik koju soetada oma ravimite tarbeks päevadosaator, abiks on ka kalendrisse ravimite võtmise kohta märke tegemine. Nii ei unune eakal ravimite võtmine ja juba võetud ravimid on meeles. Nii välditakse ravimite topelt võtmist. Lisaks pole üleliigne meelde tuletada, et oluline on ravimite võtmisel panna toas tuli põlema ja vajadusel ka prillid pähe ning veenduda, et käes on õige ravimipakend.
Lisaks tasub vanavanematele meelde tuletada, et kui neil on koju oodata alla nelja-aastaseid lapselapsi, on tark oma ravimid varakult nende silme eest ära korjata. Õnnetused juhtuvad vanavanemate ravimitega seetõttu, et eakas inimene on harjunud ravimeid hoidma köögilaual, kapi või riiuli äärel.
Väikesed lapsed ei tee aga ravimitel ja kommidel vahet ning ravimid leiavad kiiresti tee lapse suhu. Isegi kui lapsele räägitakse ohtudest, ununevad hoiatused mänguhoos kiirelt. Samas on just vanavanemate ravimid üsna tihti sellised, mille puhul juba üksainus tablett võib väikelapsel tekitada eluohtliku mürgistuse.
Teise suuremasse lastega juhtuvasse ravimimürgistuste gruppi liigituvad mürgistused, mille põhjustavad (vana)vanemate eksimused ravimi manustamisel. Selgelt eristuvad juhtumid mõõtühikutega. Aetakse segi milligrammid ja milliliitrid või inhalatsiooniks mõeldud ravimit hoopis neelatakse. Kõige sagedasemad taoliste õnnetuste põhjustajad on mitmesugused salbutamooli preparaadid. Seda eriti juhtudel, kui pikema ravi käigus vahetatakse sama toimeainega, ent erinevaid ravimeid. Inimesel on aga meeles eelmise ravimivormi kasutamise õpetus ja sel moel neelataksegi alla hoopis sissehingamiseks mõeldud ravim.
Lisaks teevad mürgistusteabekeskuse spetsialiste murelikuks juhtumid, kus ravimeid võetakse ise või antakse lapsele lubatust sagedamini, uskudes ise, et siis toimib ravim efektiivsemalt, või mõõdetakse ravisiirupeid vale mõõtelusikaga või silma järgi käepärase tee- või supilusikaga. Samas pole harvad juhused, kui mürgistusinfoliinile helistatakse seoses vedelate ravimite ebatäpse manustamisega.
"Vedela ravimi mõõtmiseks on ainus sobiv vahend kaasasolev mõõdulusikas. Selle asendamine koduse tee- või supilusikaga ei ole mõistlik, sest ravimi kogus peab olema täpne. Teisalt on praegu tee- ja supilusikad väga erinevate suurustega ning vanast ajast pärinev teadmine kindla lusika mõõdust enam ei kehti. Samuti ei tohi ravimit manustada otse pudelist, sest nii ei ole võimalik kogust kindlaks teha ja ülemäärane kogus on ohtlik. Ka pudeli tilgasüsteem võib alt vedada, mistõttu tuleb ravim esmalt lusikale tilgutada ja alles seejärel manustada," soovitab mürgistusteabekeskuse juht.
Sel moel hoiame ära ka need õnnetused, kus kätte on sattunud sootuks muu kemikaal ja mitte samasuguses pudelis olev ravim. Kõige sagedasem õnnetusse viiv taara on kodudes 10 ml pudelike.
