K, 7.12.2022

Targad mõtted aitavad muremõtteid ja ärevustunnet leevendada

Eveliis Vaaks
Targad mõtted aitavad muremõtteid ja ärevustunnet leevendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hea indikaator, et nüüd oleks tarvis abi otsida, on see, kui muretsemine ja ärevus häirivad ülemääraselt keskendumist, enesetunnet ja und.
Hea indikaator, et nüüd oleks tarvis abi otsida, on see, kui muretsemine ja ärevus häirivad ülemääraselt keskendumist, enesetunnet ja und. Foto: Shutterstock

Ukraina ärevad sündmused löövad aeg-ajalt piltlikult öeldes pulsi lakke ilmselt ka kõige tugevama närvikavaga inimesel. Kuidas sel keerulisel ajal oma vaimset tervist hoida ning ärevuse ja muretsemisega toime tulla?

Kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi Katri-Evelin Kalause sõnul toovad muutunud olukord maailmas ja ebamäärasuse kasv endaga alati kaasa rohkem muretsemist. "Ikka muretsevad rohkem need, kes seda ka varem tegid. Ka meie üldistunud ärevushäirega patsiendid muretsevad viimasel ajal enam sõja pärast," selgitas ta.

Kuidas ärevustunnet ära tunda?

Ärevushäired on Katri-Evelin Kalause sõnul kõige sagedasemad psüühikahäired – üldistunud ärevushäire neist kõige sagedasem. "Ärevus on ebameeldiv ja paljude kehaliste sümptomitega tunne, mis inimest ei jäta: süda klopib, pea käib ringi, suu kuivab, keha higistab, väriseb, tekib ebareaalsustunne. Tavaliselt hakkab ärevusetundja seda tunnet kontrollima ja eri viisidel vältima, mistõttu ärevus ajas alati kasvab," räägib kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut.

Ärevus langeb alati ise, kuid kui sellel juhtuda ei lasta, hakkab see järjest kasvama. "Kui igapäevasest ärevusest on saanud ärevushäire, kus muretsemist, ärevust ja ebakohaseid toimetulekustrateegiaid on palju, siis oleks mõistlik pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi vastuvõtule. Ärevushäired alluvad ravile väga hästi," ütleb Katri-Evelin Kalaus.

"Hea indikaator, et nüüd oleks tarvis abi otsida, on see, kui muretsemine ja ärevus häirivad ülemääraselt keskendumist, enesetunnet ja und."

Veebilehe Peaasi.ee tegevjuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on ärevust maha suruda päris keeruline, küll aga saab seda õppida paremini ära tundma ja leevendama. "Kui olukorra suhtes, mis ärevust tekitab, midagi otseselt muuta ei saa, tuleb käsile võtta enda rahustamine ja pingete leevendamine," räägib ta. Hästi mõjuvad oma mõtete eemale juhtimine mõne tegevuse kaudu – kenasti sobivad liikumine, looduses olemine või teiste inimestega suhtlemine.

Psühhiaater Tiiu Lind ­räägib, et vanema­ealistel võib olla mitu ­ärevuse ­põhjustajat.
Psühhiaater Tiiu Lind ­räägib, et vanema­ealistel võib olla mitu ­ärevuse ­põhjustajat. Foto: Tiina Luht

Tema sõnul võiks ärevusmure korral abi otsida ka perearstilt, sest psühhoteraapiasse on praegusel ajal üsna võimatu aega saada.

Psühhiaater Tiiu Lind räägib, et vanemaealistel võib olla mitmeid ärevuse põhjustajaid. "Riskitegurid on naissugu, perekonnas esinevad ärevushäired, varem esinenud sarnased probleemid, rasked läbielamised, lähedaste inimeste kaotused, kroonilised haigused, vähene lähedaste tugi ja puuduv sotsiaalne võrgustik," räägib psühhiaater.

Sõjauudised ja ärevus

Kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi Katri-Evelin Kalause sõnul on mitmeid nippe ja praktikaid, kuidas ärevamal ajal infoga toime tulla selliselt, et see ei mõjuks psüühikale laastavalt. Näiteks peaks uudiste lugemine olema planeeritud kindlale kellaajale ning infot tuleks tarbida alati samadest kindlatest allikatest.

"Sõjateema ei tohi saada ülekaalukaks ei mõtetes, peas ega ka omavahelistes vestlustes.

Oluline on jätkata igapäevategevusi kõigis olulistes eluvaldkondades. Tuleks teha ka meeldivaid vaheldusrikkaid tegevusi, et tuju hoida," annab ta nõu.

Tiiu Lind soovitab ärevuse vähendamiseks alustada infokülluse teadliku vähendamisega. "Kindlasti tuleks säilitada erinevatest allikatest saadud info suhtes kriitikameel," lisab ta.

Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on igaühel olnud elus kogemusi keerulistes olukordades toimetulekust. "Tasub neid kogemusi ja varasemat toimetulekut meenutada ning varem toeks olnud vahendid appi võtta," räägib ta.

Märgates, et mõnel lähedasel on raske maailmas toimuva ning negatiivse uudistevoo valguses oma emotsioonide ja mõtetega toime tulla, tasub Anna-Kaisa Oidermaa sõnul kindlasti temaga tihti ühenduses olla, suhelda ning võimalusel ühiselt midagi ette võtta. "Jutuks tasub võtta ka muid olulisi teemasid ja vestlustesse sisse tuua ka positiivsemaid uudiseid. Abi võiks olla ka vaimse tervise esmaabi oskustest," annab ta nõu.

Psühhiaater Tiiu Lindki arvab, et tähtis on näidata üles huvi ärevust tundva ja muremõtetega kimpus oleva seeniori toimetuste ja tunnete vastu. "Tihtipeale aitab inimesi võimalus oma mure kellelegi usaldada ja tunda, et nende emotsioonidest hoolitakse. Samuti jääb alati võimalus, et see on inimese ainuke sotsiaalne kontakt päeva jooksul," räägib Tiiu Lind.

Märksõnad
Tagasi üles