Põhjamaade Riviera, ärevushäired ja räimeisu

Vilen Künnapu sõnul on maalimine ja arhitekti töö on sarnased, mõlemas on maagiat. "Arhitekt ongi ju kunstnik, ehituskunstnik. See on läbi aegade nii olnud." Foto: Madis Veltman

Maikuu numbris teeb ajakirja 60+ lugejatele ennast tuttavaks värvikas arhitekt Vilen Künnapu. Vilen Künnapu pälvis tänavu Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia.

Määratlusega – julgele ja isepäisele. See on preemia arhitektile, kelle tööd juba alates 1970. aastatest on avalikkust irriteerinud, ükskõikseks ei jäta tema tööd kedagi. Meenutagem vaid „Peenisetorni“ või Kadrioru Plazat. Viimast materdati lõputult, praegu keeb seal elu. Söögikohtades on raske leida vaba lauda, veelgi enam, hoones pole ka ühtegi vaba korterit müügil. Plaza ise aga soojendab hallide kõrvalmajade ja poriste tänavate taustal oma värvikusega iga mööduja südant. „Arhitektuur ei ole pärit siitilmast, arhitektuuri olemus paikneb teispoolsuses,“ ütleb arhitekt ise.

Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist 24. veebruaril 1918 kujundati armeele kiiresti rahvuslikud vormitunnused ja alustati ühtse emakeelse terminoloogia loomist. Sõjaliste struktuuride loomine jätkus Saksa okupatsiooni ajal, kui kindralite Andres Larka ja Ernst Põdderi juhtimisel asutati Eesti Kaitse Liit. Novembris, kui sakslased lahkusid ja Nõukogude vägede sissetung ei olnud veel jõudnud alata, oli 14 500 meest koondav kaitseliit ainus reaalne sõjaline jõud Eestis. Kiiresti hakati moodustama regulaararmeed, mitteametliku nimega Eesti Rahvavägi. Kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille tulemusena oli rahvaväes 1919. aasta veebruariks juba 30 000 meest ja Nõukogude üksused tõrjuti kogu Eesti territooriumilt välja. Kindlasti mängis väekontingendi arvukuse kõrval olulist rolli meeste motiveeritus, sest esmakordselt võideldi oma lipu all ja oma riigi eest. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jätkab ajakirja 60+ maikuu numbris meie sõjaväeteenistuse looga.

Kuidas sel keerulisel ajal oma vaimset tervist hoida ning ärevuse ja muretsemisega toime tulla?

Ukraina ärevad sündmused löövad aeg-ajalt piltlikult öeldes pulsi lakke ilmselt ka kõige tugevama närvikavaga inimesel. Kuidas sel keerulisel ajal oma vaimset tervist hoida ning ärevuse ja muretsemisega toime tulla? Kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi Katri-Evelin Kalause sõnul toovad muutunud olukord maailmas ja ebamäärasuse kasv endaga alati kaasa rohkem muretsemist. "Ikka muretsevad rohkem need, kes seda ka varem tegid. Ka meie üldistunud ärevushäirega patsiendid muretsevad viimasel ajal enam sõja pärast," selgitas ta.Värskes 60+ mainumbris räägivad sellest, kuidas kliinilisi ärevushäireid ära tunda lisaks kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi Katri-Evelin Kalausele ka veebilehe Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning psühhiaater Tiiu Lind.

Maikuus jätkab 60+ ringreisi Põhjamaade Rivieras ja spaade mekas Narva-Jõesuus. Narva-Jõesuu, rannapindalalt teisel või kolmandal kohal Eestis, on teenimatult varju jäänud. Potentsiaali piirkonda turundada on küllaga, ka ajalugu jagub, turismi tulevik võiks olla paljulubav. Mida Narva-Jõesuus uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+mainumbrist.

Vanaema pani hommikul kohvi sisse suhkru asemel rooside säilitusaine pakikeses olnud suhkru moodi puru. Kuigi kohv maitses veidi teisiti, jõi ta selle ikkagi lõpuni. Hiljem avastas, et oli suhkru asemel rooside säilitusaine kohvile lisanud," kõlab mürgistusliinile helistanud õnnetu hääl. Teise helistaja eakas ema võttis kogemata südameravimi asemel 20 tilka teepuuõli. Värska pudelisse oli ümber valatud desinfitseerimisvahend, vahendi nime ja koostist ei tea enam. Abikaasa võttis sellest pudelist lonksu. Nüüd oksendab ja kõht on lahti. Need on vaid üksikud näited mürgistusliinile saabunud appikarjetest. Ehkki mürgistusõnnetusi juhtub inimestega igas vanuses, on selgelt välja kujunenud kaks eriti ohustatud vanuserühma: eakad ja väikelapsed. Eakatel inimestel juhtub ravimimürgistusi mitmel moel – kas unustatakse ravimi eelnev võtmine ning manustatakse topeltkogus neile välja kirjutatud ravimit või lähevad ühes elamises segi mitme inimese ravimid.

Eakatel inimestel juhtub ravimimürgistusi mitmel moel – kas unustatakse ravimi eelnev võtmine ning manustatakse topeltkogus neile välja kirjutatud ravimit või lähevad ühes elamises segi mitme inimese ravimid.

Või kasutatakse erinevate ravimite hoidmisel ühte pakendit ja võetakse sisse kogemata vale ravim. Aeg-ajalt juhtub ka, et õhtul magama minnes oodatakse uinumist ja enne kui märgatakse, on neelatud juba ohtlikult palju unerohtu. Midas el juhul ette võtta, millal kustuda kiirabi ja millal saab abi kodustest vahenditest, kommenteerib ajakirja 60+ mainumbris Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Nii mõnigi kord jõuab koeraomanik oma lemmikuga loomaarsti juurde, sest koer on hakanud ühte käppa närima ja lakkuma ning tekitanud endale põletiku. Omaniku üllatuseks selgub, et põhjus on hoopis mure liigestega. Liigesehädade korral tuleb omanikul sageli ka endale otsa vaadata – iga teine koer on kimpus ülekaaluga, mis on liigestele suur koormus. Kuidas on aga nahapõletik ja valusad liigesed seotud, räägib 60+ värskes maikuu numbris Eedeni loomakliiniku vanem-veterinaararst Kristel Loorits.

Süda hakkas jupsima ja klopsima aina kiiremini ja kiiremini igasuguse pingutuse peale. Ei jaksanud enam ilma puhkamata käiagi. Kõige ehmatavam oli see, et süda hakkas perutama ka siis, kui vaikselt tooli peal istusid. Aga kardiogramm oli lausa suurepärane, parem ei saa ühel parajalt paksul ja tervisest pakataval 60aastasel mehejurakal ollagi. Rakvere pensioner Juha Jansen jagab 60+ lugejaga oma kogemuslugu värskes mainumbris.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Poroski ja meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sulest ilmub 60+ mainumbris artikkel mitmekesise bioväärtusega ja tavaliselt enim söödud omamaistest sarapuupähklitest ja sellest, mis teeb nende söömise mõistlikuks.

Professor Mihkel Zimer ja ajakirjanik Anne Lill annavad paari turgutava kevadkombinatsiooni retsepti. Värske salati sööja saab väga mitmekesise toitainete valiku, ja mis eriti tähtis – ainevahetusele efektiivselt toimivas hulgas.

Ajakirja 60+ mainumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu D3-vitamiinist

Eelistame räime ühelt poolt selle teistest kaladest soodsama hinna ja teisalt väikse rasvasisalduse tõttu. Räime rasvasisaldus, mis küll kevadisel ja sügisesel räimel on üsna erinev, on umbes kolm korda väiksem kui sealihal, valgusisaldus aga sellega peaaegu võrdne. Nii rasva- kui valgusisalduselt on räim võrreldav broileri rinnafileega. Nagu hästi teame, on räim ka hea vitamiinide ja mineraalainete allikas. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab mainumbris, kuidas leevendada kevadel peale tulevat räimeisu. Ja annab hulga vahvaid retsepte.

Mainumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Katrin Jeeger, mille poolest erineb seeniori nahahooldus noore inimese omast.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.