Logopeed aitab haiguse järel tabanud kõnemuret murda

Logopeedi abi võivad vajada nii noored kui vanad. Foto: Shutterstock

Inimesed arvavad tihti ekslikult, et logopeed on inimene, kes tegeleb peaasjalikult vaid lastega – seab häälikuid ja õpetab rääkima. Tegelikult pole see sugugi nii, ka mitmete haigustega kaasnevad kõne- ja neelamisprobleemid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise logopeedi Merje Viigandi sõnul võivad tema ühte tööpäeva mahtuda näiteks insuldi järel kõnevõime kaotanud naine, Parkinsoni tõbe põdev vaikse hääle ja neelamisraskusega mees, pool aastat tagasi Covidit põdenud koorilaulja, kelle hääl pole siiani taastunud, ning kilpnäärmeoperatsioonil käinud proua, kelle üks häälepael enam ei funktsioneeri.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise logopeedi Merje Viigandi sõnul kaasnevad haiguslike ­seisunditega mitut sorti kõne- ja neelamisprobleemid, mistõttu on logopeedi tööpõld lai ja ­mitmekesine. Foto: Erakogu

Kliinilise logopeedi sõnul kaasnevadki haiguslike seisunditega mitut sorti kõne- ja/või neelamisprobleemid, mistõttu on logopeedi tööpõld lai ja mitmekesine.

„Täiskasvanutel kaasnevad logopeedilised probleemid enamasti mõne põhihaigusega, nagu insult, Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, kasvajalised protsessid, kõrva-nina-kurguhaigused, Alzheimeri tõbi, ajutraumad, lihasehaigused,” loetleb logopeed Merje Viigand.

„Viimastel aastatel on logopeedid pidanud kokku puutuma ka Covid-19 põdemise järel tekkinud hääle- või neelamisprobleemidega. Vahel jõuab logopeedi juurde ka patsiente, kel veel kindlat diagnoosi ei olegi.”

Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliinilise logopeedi Veronika Raudsalu sõnul on heal juhul võimalik taastada kõnevõime täielikus mahus. „Paranemine sõltub haige üldfüüsilisest ja kognitiivsest seisundist, põetud haiguse raskusest, inimese enda motivatsioonist ja sotsiaalsest võrgustikust. Läbimurre toimub enamasti paari esimese kuu jooksul, kui põhihaigus on kontrolli alla saadud.”

Hääleaparaat on õrn organ

Ida-Tallinna Keskhaigla logopeedi Merike Pärteli sõnul on hääleaparaat üks inimese õrnemaid organeid, mistõttu satub see tihti suure koormuse alla. „Koormame teda tööl, sest paljudel erialadel on hääl inimese peamine n-ö tööriist, mõnikord on hääleprobleemi põhjus hoopis see, et üksinda elades kõneleme liiga vähe ja häälepaelad „kaotavad” jõudluse,” selgitab Merike Pärtel.

Tema sõnul suunavad arstid hääleprobleemidega täiskasvanu kõneravisse. „Igal aastal ikka rohkem ja rohkem õpib inimene logopeedi juhendamisel vastavate harjutustega treenima oma hääleaparaati ja saab hääle „tervislikust” kasutamisest teadlikuks,” jätkab Merike Pärtel.

Insuldiga kaasnevad kõneprobleemid

Väga sagedasti tabavad kõneprobleemid inimesi just pärast insulti. Umbes kolmandikul insulti põdenutest tekib afaasia. „Afaasia korral inimene küll teab, mida öelda tahab, kuid ei leia enda väljendamiseks vajalikke keelevahendeid. Probleemsed võivad olla ka teiste kõne mõistmine, lugemine ja kirjutamine,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline logopeed Merje Viigand.

Confido Meditsiinikeskuse logopeedi Aaro Nursi sõnul on raskema kõnehäire või ka kuulmislanguse korral mõistlik kaasas kanda spetsiaalset kaarti, kus kirjas oma nimi ja kõneprobleemi lühikirjeldus. „Kui inimene mõistab suulist kõnet, kuid ei suuda ennast sõnadega arusaadavaks teha, võiks vestluspartner pöörduda patsiendi poole nii, et viimane saaks peaga noogutades vastata kas jah või ei.” Foto: Erakogu

Confido Meditsiinikeskuse logopeedi Aaro Nursi sõnul pole alati võimalik kõnet või neelamist täielikult taastada. Sel juhul aitab logopeed patsiendil õppida kasutama teisi viise tekkinud suhtlemis- ja neelamisraskuste ületamiseks. „Näiteks kui patsient ei suuda ennast suuliselt väljendada, tuleks tal võimalusel valida hoopis kirjutamine või suhtlustahvel. Kui ta ei saa tavalist toasooja vett juua, kuna see satub kurku, tuleks tal selle asemel valida külmikust võetud mineraalvesi või toasooja vett vedeliku paksendaja abil paksemaks muuta,” selgitab Aaro Nursi.

Insuldi järel saadetakse funktsioonihäiretega inimesed tavaliselt statsionaarsele taastusravile, mille meeskonda kuulub ka logopeed. „Küll aga on Eestis probleemiks logopeedilise taastusravi järjepidevus. Kui inimene pärast statsionaarse taastusravi lõppu haiglast välja kirjutatakse, võib tal olla väga keeruline pääseda logopeedi vastuvõtule, sest teenus on koondunud suurematesse keskustesse ja järjekorrad võivad olla pikad,” räägib logopeed Merje Viigand.

Ohumärke on mitu

Küsimuse peale, kuidas seenior peaks aru saama, et nüüd on õige aeg logopeedile minna, vastab Merje Viigand, et loogika on väga lihtne – kui inimene või tema lähedased tunnevad, et kõnega pole kõik nii, nagu peab, siis ongi aeg abi otsida.

„Kindlasti võiks logopeedi poole pöörduda siis, kui on muresid kõne motoorse poolega, näiteks on hääldus ebatäpne, kõne pudistav, muutunud on hääle kvaliteet, kõne on aeglane või liiga kiire, samuti siis, kui on probleeme keeleliste oskustega ehk sõnad ei meenu, grammatika on häirunud, ilmnevad probleemid kõne mõistmisel.”

Confido Meditsiinikeskuse logopeedi Aaro Nursi sõnul on ohumärk seegi, kui neelamine on raskendatud – näiteks kui toit valgub süües või juues suust välja, kui vedelik kipub kurku minema või kui pärast neelamist tekib köhaärritus. „Selliste probleemide korral on mõttekas esmalt minna neuroloogi või kõrva-nina-kurguhaiguste arsti vastuvõtule, kes suunab vajadusel edasi logopeedi juurde,” ütleb Aaro Nursi.