Väike-Maarja mailt saavad alguse paljud jõed ja suurkujude jäljed
/nginx/o/2022/04/07/14468717t1h476a.jpg)
Väike-Maarja on paljude Eesti jõgede ja rabade süda. Siinkandis elasid nii Eesti kui ka kogu maailma jaoks tähtsad inimesed – suurkujud, keda meenutavad mälestuskivid ja -tahvlid.
Kultuurilooliselt on piirkond väga rikas. Siin elas ümbermaailmasõitja admiral Johann Adam von Krusenstern, maadleja Georg Lurich ning õpetas Jakob Liiv. Lasila mõisa tegi tuntuks perekond von Baer, kus oma lapsepõlve veetis embrüoloogia looja Karl Ernst von Baer. Siin on sündinud 20. sajandi mõjukas arhitekt ja laulukaare looja Alar Kotli ning Eesti hea populariseerija Jaapanis sumomaadleja Kaido Höövelson.
Praegugi elavad Väike-Maarjas inimesed, kes loovad uut ja põnevat. Rakkes aastakümneid kohalikku haridusseltsi vedanud Aime Kinnap ütleb, et siin ei ole ainult lubjatolmu, vaid ka kultuurikiht on paks. Rakke muuseum, mis alustas koolimuuseumina, kogus vanu õpikuid ümberkaudsetest koolidest, tahvleid ja õpilaste valmistatud kaarte kohalikel teemadel, näitab seda veenvalt. Peagi on oodata uue muuseumi avamist.
Karjapoisist kuningaks
Rakke sümbolina seisab püsti vana lubjavabriku korsten. Sellega on seotud aegade kõige napima haridusega eesti miljonär, kes alles elu lõpuaastatel oma allkirja kirjutamise selgeks sai – Karl Kadak. Temast on Aime Kinnap kirjutanud raamatu „Karjapoisist lubjakuningaks”, selles räägitakse, kuidas sünnipärane ärivaim, auahnus, töökus ja küllap ka soodsad olud andsid Kadakule võimaluse rajada Baltimaade suurim ja moodsaim lubjatööstus. Rakkest kujunes tüüpilise arhitektuuriga töölisasula, sellisena näeme seda tänapäevalgi. 2019. aastal avati Kadaku 160. sünniaastapäevaks paekivist mälestuspink, mille valmistas Porkuni mees Ain Aasa, avamisel osalesid ka Kadaku lapsed ja lapselapsed. Pingilt avaneb suurepärane vaade kõikidele endise peremehe ehitustele. Praegu jätkab lubjavabriku tööd AS Nordkalk.
Puust kujud väärtustavad kultuurielu
Ökokunsti suurobjektina asub Rakkes kujude allee, mille ääres kirjas: „Tule siia puhaste mõtetega.”
„Loodushoid ja austus elava looduse vastu on meie aluspõhimõte. Muidugi väärtustame kohalike inimeste kultuurielu. Seda põlistame puuskulptuuridena seltsides ja seltsingutes,” ütleb Piret Smagar.
Kujusid on paarikümne ringis. Kunstnikud Hando Kuntro ja Piret Smagar toovad Peetli rabast rabajuurikaid ja looduslikke materjale. Juurikad valitakse nende looduslikku ilmet ja vormi jälgides. „Aga eks saag ja kirves ole ikka tublid abimehed, nagu ka haamrid, naelad, trellid, kruvid, kobad ja pintslid,” lisab Piret.
Alguse sai kõik mõttest teha vallas midagi ühist – seltsid said öelda, mis kuju neid iseloomustaks. „Jahiselts sai metssea. Selle sees on puidust konstruktsioon, kuhu laotakse känd peale,” selgitab Hando. Allee avati 2012. aastal, praegu renoveeritakse kujud igal kevadel, töödeldakse tõrvaõliga ja kõik näeb välja nagu uus. Viimati valmis avatud raamatu kuju Pandivere Arengu ja Inkubatsioonikeskuse sünnipäevaks. Salla tsaariaegse väljanägemisega seltsimaja jaoks tehti hobune. „See sümboliseerib kõige paremini Salla töökust, nii tahame endid näha,” ütleb Hando Kuntro. Näkiuurimiskeskus sai näkikuju. Seal asuv kalaspordimuuseum on kaks aastat vähifestivali korraldanud.
Hando Kuntro on kogu hingest Salla elanik. „Oleme siin kõik vaprad ja ilusad. Siin on suurepärased inimesed, kes hoiavad kokku.” Ta lisab muheledes: „Covid oli kõige parem regionaalminister.”
/nginx/o/2022/04/07/14468719t1h3aff.jpg)
Igal majal on oma puu
Salla sai Hando ja Pireti algatusel Eesti 100. sünnipäevaks oma kultuurisalu – igal majal on oma puu, nii nõukogudeaegsel majal kui ka mõisal, eestiaegsel hoonel ja Salla kuursaalil. Igaühel on oma lugu. Tammed kaevati välja Emumäel. Puud on paigutatud nii, et drooniga vaadates moodustavad nad arvu 100.
Tammesid leiab ka Väike-Maarja emakeelepargist. Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja soome-ugri keeleteadlase F. J. Wiedemanni keeleauhinda. Iga laureaat on istutanud keeletammikusse oma tamme. Tammed istutati ka Jakob Liivi parki (aastatel 1993–1996) ning Väike-Maarja Vabadussamba parki (1989–1992).
