Ringutame ja venitame, sööme pähkleid ja lumepallisuppi!

Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Ülle Karu räägib, et pole olnud vist ühtegi Vikerraadio pealikku, kes poleks tahtnud hommikuselt sünnipäevaõnnitluste saatelt minuteid vähemaks võtta. „Ehkki ka nemad on tahtnud vahel oma perekonna või suguseltsi vanimat liiget õnnitleda.” Foto: Kalev Lilleorg

Aprillikuu numbris teeb ajakirja 60+ lugejatele ennast tuttavaks Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Ülle Karu. Kui ta tänaval vastu tuleb, ei tea paljud raadiokuulajad, et just tema on see, kes hommikuti maheda ja sooja häälega eakatele sünnipäevalastele raadiosse saadetud õnnesoove ette loeb.

„Üksikuid vanainimesi tuleb järjest juurde. Ega ilmaasjata pole juhtunud, et inimene saadab juubeli puhuks õnnitluse iseendale. Kurb, aga tõsi,” nendib ta. Saame teada, kuidas vanemaealistele raadiokuulajatele ka saate „Päevatee” tegijana tuntud Ülle Karu üldse raadiomajja sattus. Samuti avaldab ta oma tuntud ja väga tuntud suguvõsaliikmete nimed. Näiteks oli Ülle Karu üks kauni välimusega vanatädi Klara Holst üks Pallase asutajaist ja Konrad Mägi lemmikmodellidest.

Si vis pacem, para bellum – kui soovid rahu, valmistu sõjaks! See ladinakeelne sentents iseloomustab ajaloo vältel kinnistunud veendumust, et julgeoleku tagatis on väljaõppinud sõjavägi. Militaarset võimekust on peetud riigi tugevuse ja sõltumatuse üheks olulisemaks tingimuseks ja armeeteenistuses osalemist kodanikukohuseks. Nüüdseks on jõujooned maailmas tublisti muutunud ning relvajõudude asemel on rahu tagamisel otsustavaks kujunenud pigem piiriüleste organisatsioonide tegevus ja rahvusvahelised lepingud. Eestlaste suhtumist armeeteenistusse on aga ajast aega mõjutanud see, kas kanda tuleb võõrast või oma mundrit. Kunstiteadlane Anne Ruussaar alustab ajakirja 60+ maaprillikuu numbris meie sõjaväeteenustuse looga.

Nüüdseks on jõujooned maailmas tublisti muutunud ning relvajõudude asemel on rahu tagamisel otsustavaks kujunenud pigem piiriüleste organisatsioonide tegevus ja rahvusvahelised lepingud.

Värskes 60+ aprillinumbris kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla südamearst Rein Vahisalu sellest, kuidas praeguses olukorras, kus ogalikust põrguline ehk kroontõbi kummitab, oma immuunsussüsteemi tugevdada ja süda ning veresoonkond toimiv hoida. „Südant me pausile ei pane,” nendib suurte kogemustega kardioloog Rein Vahisalu. Kuidas tunda ära oma organism kõige nõrgemad kohad ja neid turgutada, annab ta nõu ajakirja 60+ aprillinumbris.

Aprillis jätkab 60+ ringreisi kultuurilooliselt rikkas Väike-Maarjas, mis on paljude Eesti jõgede ja rabade süda. Siinkandis elasid nii Eesti kui ka kogu maailma jaoks tähtsad inimesed – suurkujud, keda meenutavad mälestuskivid ja -tahvlid. Sealkandis elas ümbermaailmasõitja admiral Johann Adam von Krusenstern, maadleja Georg Lurich ning õpetas Jakob Liiv. Lasila mõisa tegi tuntuks perekond von Baer, kus oma lapsepõlve veetis embrüoloogia looja Karl Ernst von Baer. Siin on sündinud 20. sajandi mõjukas arhitekt ja laulukaare looja Alar Kotli ning Eesti hea populariseerija Jaapanis sumomaadleja Kaido Höövelson. Mida Väike-Maarja kandis uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+aprillinumbrist.

Inimesed arvavad tihti ekslikult, et logopeed on inimene, kes tegeleb peaasjalikult vaid lastega – seab häälikuid ja õpetab rääkima. Tegelikult pole see sugugi nii, ka mitmete haigustega kaasnevad kõne- ja neelamisprobleemid. Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise logopeedi Merje Viigandi sõnul võivad tema ühte tööpäeva mahtuda näiteks insuldi järel kõnevõime kaotanud naine, Parkinsoni tõbe põdev vaikse hääle ja neelamisraskusega mees, pool aastat tagasi Covidit põdenud koorilaulja, kelle hääl pole siiani taastunud, ning kilpnäärmeoperatsioonil käinud proua, kelle üks häälepael enam ei funktsioneeri.

Eelkooliealised lapsed hakkavad üha hiljem rääkima.

Aga vanavanematel on tihti mure ka oma pisikeste järeltulijate pärast. Eelkooliealised lapsed hakkavad üha hiljem rääkima. Hääldamismured on paljudel juba kõnelevatelgi lastel. Vanavanemad saavad probleemi märgata, samuti põnne õigesti kõnelema õpetada. Kuidas iseennast ja teisi aidata räägivad lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilisele

logopeedile Merje Viigandile ka Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniline logopeed Veronika Raudsalu, Ida-Tallinna Keskhaigla logopeed Merike Pärtel, Confido Meditsiinikeskuse logopeed Aaro Nursi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku logopeed Anneli Ojaste. Kõnevurri autorid Maarit Toompuu ja logopeed Kristiina Jasmiin Rebane selgitavad ajakirja 60+ aprillinumbris, mis see kõnevurr on ja millised on peamised logopeedilised probleemid, mida kõnevurri abil leevendada saab?

Maire Aunaste käis külas Marianne Hermannil, kes on olnud pool elu sotsiaaltöötaja. Seda pärast agronoomina töötatud aastaid. „Mu vanemad elasid koos kuni isa haiglasse sattumiseni. Käisin teda iga päev Võru haiglas vaatamas. Isa oli üksi palatis, näoga ukse poole. Aken jäi talle seljataha, nii et ta ei näinud isegi aknast välja. Eks ma siis rääkisin, mis õues toimub ja milline ilm on,” tuletab Marianne meelde aega, mil temast sai sisuliselt seltsiline oma isa jaoks. „Ema viimane elukuu möödus Sõmerpalu hooldekodus. Käisin ka teda vaatamas iga päev. Muidugi nägin, millest sealsetel elanikel kõige suurem puudus on – inimesest, kellega suhelda. Ema lahkumise järel hakkasin Sõmerpalu hooldekodu pidevalt külastama. Mul oli seal lausa kümme sõpra, keda kas sõidutasin ratastooliga, viisin raamatuid ja ristsõnu või lihtsalt rääkisime,” ütleb Marianne, kelle elus on vabatahtlikku tegevust olnud nii palju, et vaba aega pole tal siiani üldse. Ka töötab ta siiani Võru vallas perede tugiisikuna. Millised käigud ja tegevused kõik tema nüüdse, ametliku nimega vabatahtlik seltsiline kõrvale veel mahuvad ja kuidas ta kohtus Valga linnas elava Elleniga, kes endale just vabatahtlikku seltsilist otsis, saab lugeda 60+ värksest aprillinumbrist.

Seenioride liikumisõpetaja Kai Ilp näitab ajakirjas 60+ ette sirutamise, ringutamise ja venitamise harjutused. Uuringud on näidanud, et venitamisest võib olla kasu ka kõrge vererõhu langetamisel. Loogika selle taga on lihtne – lihast venitades venivad ka lihase veresooned, sh arterid, nende jäikus väheneb ja veri pääseb paremini voolama. Tulemusena alaneb vererõhk.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Poroski ja meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sulest ilmub 60+ aprillinumbris artikkel pähklitest ja sellest, mis teeb pähklite söömise mõistlikuks.

Professor Mihkel Zimer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad pastatoitudest, sellest, et tärklis on inimelule hädavajalik ja et pastas on ka valke. Lisaks Itaaliast pärit nippidele jagavad nad ka ühe väga retsepti, kuidas teha head pastarooga kana, seente ja aedviljadega.

Ajakirja 60+ aprillinumbris alustavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Ühekaupa toovad nad välja vitamiinid ja mineraalained, seletavad lihtsas keeles, miks mikrotoitained on vajalikud. Juures on foto, millisest toidust või toiduainest konkreetset vitamiini või mineraalainet kõige paremini kätte saab. Seega, enne kui käed toidulisandi purgi poole pööratate, tasuks mõelda sellele, mida suhu pista. On odavam ka. Esimene lugu on sissejuhatav.

Aeg-ajalt võiks meelde tuletada ja lapselastelegi õpetada, kuidas üht või teist mõnusat magusrooga meie lapse- ja nooruspõlves valmistati. Näiteks tõeline nostalgia lapsepõlves vanaema tehtud lumepallisupp, bubert või sametsupp. Muna ja piima kombineerides saame kümneid ja kümneid nii traditsioonilisi kui ka väga moodsaid magustoite valmistada. Muna-piimamagusroogasid on tehtud tõepoolest juba sadu aastaid. Täiuslikkuseni jõudsid nende valmistamise kunstis muidugi maailma kulinaarias kuulsaimad prantsuse kokad ja seda juba paar sajandit tagasi. Eks ülejäänud maailm on neilt õppinud, meie sealhulgas. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab aprillinumbris, kuidas munad ja piim magusaks hõrgutiseks liita. Ja annab hulga vahvaid retsepte.

Aprillinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili, mille poolest erineb proteeside hooldus tavalisest suuhügieenist.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.