Isediagnoositud toidutalumatus võib viia toitainepuuduseni

Pärmitainast saiakesed. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala

Toiduga katsetamine oma enesetunde parandamiseks on üha levinum. Südameapteegi proviisor Karoli Patte hoiatab aga, et ebateadlik toidugruppide välistamine menüüst võib viia toitainepuuduseni.

Et seda ei juhtuks, tuleb teada, milliseid organismile hädavajalikke mineraalaineid ja vitamiine toidud sisaldavad, ning need oma menüüs asendada.

Toidutalumatus on mitteallergiline liigtundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tarvitamise tulemusel võivad tekkida erineva tugevusega terviseprobleemid. Toidutalumatuse tunnusteks on enamasti seedetrakti ja hingamissüsteemi häired ning nahakahjustused. Tavaliselt on ülitundlikkuse põhjuseks kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine organismis või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid ja muud keemilised ühendid.

Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis ametlikult diagnoositavaid toidutalumatuse liike kaks, nendeks on laktoositalumatus ja gluteenitalumatus.

Laktoositalumatus ehk hüperlaktaasia on organismi võimetus toota piisavas koguses ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Vajaliku ensüümi puudumisel satub laktoos jämesoolde, kus see tekitab gaase ning happeid. Laktoositalumatus väljendub enamasti kõhuvalu, krampide või kõhulahtisusena. Diagnoosimiseks kasutatakse tolerantsustesti või väljahingatava õhu analüüsi. Olenevalt talumatuse raskusastmest on raviks laktoosi sisaldava toidu hulga piiramine menüüs.

Gluteenitalumatus ehk tsöliaakia on teraviljades nagu nisu, rukis ja oder sisalduva gluteeni poolt esile kutsutud autoimmuunhaigus. Päriliku eelsoodumusega tsöliaakia võib avalduda erinevas vanuses ja erinevate sümptomitega. Levinumateks haigusnähtudeks on krooniline kõhulahtisus, puhitus, äkiline kõhnumine, kasvupeetus, rauavaegusaneemia, nahareaktsioonid ja osteoporoos. Tsöliaakia diagnoosimiseks määratakse veeniverest vastavad antikehad ning tehakse peensoolest biopsia. Haiguse ainsaks raviks on eluaegne range gluteenivaba dieet.

Toidugruppide välistamisel tuleb puudujäävad ained kätte saada mujalt

Lisaks diagnoositavatele toidutalumatustele esineb tundlikkusreaktsioone ka mitmetele toiduainetele, millest levinuimad on muna, kala, pähklid, puuviljad ja koorikloomad. Kuna nende näol on tegemist ka tugevate allergeenidega, kahtlustavad inimesed endal esmalt allergiat. Allergiat saab kinnitada või välistada vastavate testidega.

Kuna nende näol on tegemist ka tugevate allergeenidega, kahtlustavad inimesed endal esmalt allergiat. Allergiat saab kinnitada või välistada vastavate testidega.

Kui allergia korral tekib organismil kohene reaktsioon, siis toidutalumatuse kindlaks tegemine on mõnevõrra keerulisem. Viimastel aastatel on nendest probleemidest meedias palju juttu olnud ja inimesed on muutunud teadlikumaks, siiski on tekkinud ka toiduga katsetajaid. On väga oluline rõhutada, et mõne toiduaine täielik välistamine enda menüüst peab olema vitamiinide ja mineraalainetega kompenseeritud, et ei tekiks algsest probleemist veel suuremat tervisehäda.

Laktoositalumatuse korral tuleb kindlasti piim asendada hapendatud piimatoodetega ja tarvitada sobivas koguses pähkleid ning seemneid, et ei tekiks kaltsiumivaegust. Kaltsiumivaeguse ennetamiseks müüakse apteekides ka suurel hulgal erinevaid kaltsiumipreparaate. Enamasti on tegemist närimistablettidega, aga leidub ka vedelikke ja veega allaneelatavaid tablette. Kaltsiumi valimisel tuleb tähelepanu pöörata D-vitamiini sisaldusele preparaadis, sest ilma D-vitamiinita kaltsium ei imendu. Minimaalne D-vitamiini päevane kogus täiskasvanule peaks olema 1200 toimeühikut ja sellise tugevusega tooteid on saadaval nii sprei, tilkade kui ka õlikapslitena.

Gluteeni sisaldavate toitainete vältimisel tuleb mõelda kiudainete hankimisele mujalt, kas siis läbimõeldud toidusedeliga või tarvitades juurde kiudainete rikkaid toidulisandeid. Kiudaineid sisaldavad preparaadid on apteegis saadaval tablettide, närimiskuubikute ja siirupina.

Jättes oma toidulaualt välja pähklid ja seemned peab muuhulgas arvestama E-vitamiini defitsiidiga. E-vitamiin aitab pidurdada rakkude vananemisprotsesse, parandab viljakust ja on oluline normaalse hemoglobiinitaseme hoidmiseks. E-vitamiini on võimalik apteegist saada kas koos A-vitamiini, omega-3 rasvhappeid sisaldavate preparaatide või iseseisvate õlikapslitena.

Välistades tundlikkuse või elustiili valikute pärast oma toidust lihatooted, on vaja tähelepanu pöörata B12 vitamiini ja raua tasemele kehas. Mõlemat saab vereproovist määrata ja vajadusel apteegist ilma retseptita juurde soetada. B12 vitamiin on oluline normaalseks vereloomeks, närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja piisavate energiavarude tagamiseks organismis. Apteegis on saadaval vitamiin B12 sprei, imemistabletid ja veega võetavad tabletid. Rauda on vaja hemoglobiini sünteesiks ja selle puudusel areneb aneemia ehk kehvveresus. Rauda sisaldavaid ravimeid ja toidulisandeid on võimalik manustada tableti, kapsli, siirupi, sprei ja vedeliku vormis.

Muna ja puuviljad sisaldavad suures koguses vitamiine ja on väga head toiteallikad. Nende vähesel tarbimisel või täielikul vältimisel tuleks turgutada oma organismi paari multivitamiini kuuriga aastas. Multivitamiinide valik on väga lai – leidub looduslikke komponente sisaldavaid preparaate, vedelikke ja erineva manustamise võimalusega tablette.

Sagedasti põhjustab ühe vitamiini või mineraalaine puudus ka teise aine defitsiiti. Seega tuleks enne kardinaalsete muutuste tegemist oma toidusedelis konsulteerida arsti või toitumisnõustajaga.