Vältige kukkumisi, isegi kodutrepil võib luu murda

Trepid on väga ohtlikud, isegi kodutrepil on inimesed luumurde saanud Foto: Shutterstock

Terve talv on meid libedaga „õnnistanud”, aga ka märtsikuu sulailmad võivad olla salalikud ja ettearvamatud. Sulailmaga välja minnes tuleks enne hoolikalt valmistuda.

„Saabastele jäätõkised! Head abimehed on kõige tavalisemad kõnnikepid, mida meil laialdaselt saada ja mille hind ei hammusta. Harilikult saab nende pikkust inimese kasvu järgi reguleerida ja otsakut vahetada. Keppidel võiksid olla rihmad, mis käivad ümber käte. Poodi minna on hea seljakotiga, kuhu ostud turvaliselt laduda ja mis jätab käed käimiskeppide jaoks,” soovitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed Nele Juntson.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed Nele Juntson. Foto: Erakogu

„Libedatraumad aga kipuvad olema keerulised seetõttu, et neid juhtub korraga rohkem. Piisab ühest libedast päevast ja kogu töö on ummistunud nii PERHi traumapunktis kui ka erakorralise meditsiini osakonnas,” nendib ortopeed.

Kus kukutakse enim?

Patsientidega suheldes on ortopeed enda jaoks kaardistanud ohtlikumad kohad, kus kukutakse eriti sageli. „Trepid on väga ohtlikud, isegi kodutrepil on inimesed luumurde saanud. Siin saab inimene ise kukkumist ennetada ja treppi puhtana hoida või paluda teistelt trepi puhastamiseks abi. Sageli kukutakse ka poodide sisenemisalal, kus lund otseselt ei olegi, aga maha laotud kahhelkivid muutuvad märjana libedaks,” hoiatab dr Nele Juntson. „Niisamuti võib kukkuda kaubanduskeskusest äkitselt libedale linnatänavale astudes,” lisab Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed Leho Rips.

Ohtlikud kohad on bussipeatused, kus kiputakse ruttama ja ettevaatamatult bussist maha astuma. „Kindlasti ei tohiks oma bussi või trammi nähes kiirustama hakata. Libedaga kukkumised võivad põhjustada luumurde või muid tõsiseid vigastusi,” hoiatab dr Rips.

Aastatega kasvab kukkumiste sagedus

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed Leho Rips. Foto: Kristjan Teedema

Vanemas eas tõuseb märgatavalt kukkumiste sagedus: üks kolmest üle 70aastasest naisest kukub vähemalt korra aastas. Kukkumisi võivad põhjustada lihasenõrkus, tasakaaluhäired, aga ka ravimite koosmõju. Kuna vanemas eas on luustik muutunud hapramaks, võivad kukkumise tagajärjed olla rasked. „Vanemaealisel võib kukkumine küljele halvimal juhul tuua kaasa reieluumurru ning selle vigastuse ravi on mitu korda keerulisem võrreldes kukkumiste ennetamisega,” nendib ortopeed Leho Rips.

Kõige rohkem esineb dr Nele Juntsoni sõnul seeniorpatsientide osteoporootilisi murdusid. Sagedamini tuleb ette traumasid randmepiirkonnas, kodarluus ja nimmelülides, lülisambas, vaagnaluus ja reieluu proksimaalses osas ehk puusaliigese piirkonnas. „Kui noorel inimesel on nende kohtade murdmiseks vaja väga suurt energiat, siis vanemaealisel piisab raske luumurru saamiseks lihtsast libisemisest ja kukkumisest,” ütleb ta.

Seetõttu tuleks sulailmade ajal enne kodust väljumist järele mõelda, kas õueminek on põhjendatud. Kindlasti peaks lähtuma ilmast. „Kui öösel on ilm järsult muutunud, näiteks plusskraadidele järgnevad miinuskraadid, maa on jäätunud ja väike lumekiht peale sadanud, siis on selge, et kukkumisoht on suur. Ka õhtune ja varahommikune hämar aeg on ohtlik, sest teehooldust pole veel tehtud. Väga külmade ilmadega õue minnes on ka alajahtumise oht. Soovitan õues käia päevasel ajal, kui ilmastikuolud on stabiilsed, esmane jää- ja lumetõrje juba tehtud,” ütleb ortopeed.

Abiks on ka toetav kaaslane. „Kindlasti tuleks kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon, et vajadusel saaks kohe abi kutsuda,” soovitab dr Nele Juntson.

Õue minnes tuleks tema sõnul järgida kihilise riietuse printsiipi, kuid samas ei tohiks kihte liialt palju selga panna. „See võib liikumist takistada ja inimese kohmakamaks muuta. Kindlasti tuleb valida haakuva tallaga jalanõud, mis on varustatud kas jääpiikide või muu karedust andva pinnaga.”

Kukkudes kutsu abi

Kui abinõudest hoolimata inimene kukub, tuleb abi kutsuda. „Püsti tõustes tasub olla ettevaatlik: esmalt viige end ühele küljele, tõmmake põlved kõveraks ja aidake end käte abil vaikselt üles. Rutates tõusmine võib uue kukkumisega lõppeda. Juhul kui kõik kohad on valusad ja pole võimalik ise püsti tõusta, siis peabki endale abi kutsuma ja mobiiltelefoni kasutama. Vajadusel tuleb kutsuda kiirabi. Üldiselt aga soovitan välja minna vaid väga kindlatel põhjustel, näiteks poodi toidukraami varuma.”

Vanematel, aga ka noorematel inimestel on tihti jalgadega probleeme – hallux valgus, haamervarbad, ka võivad jalad olla lihtsalt turses, mistõttu tavalised laiatarbejalatsid ei pruugigi sobida. „Jalanõud olgu haakuvad, korraliku mustriga tallaga, mis on kummist ega libise nii kergesti. Samuti on näiteks matkajalanõudel hea kõrge sääreosa, mis toetab hüppeliigest. Spordikauplustes on lai valik paslikke jalanõusid, kuid need ei pruugi kalli hinna tõttu kõigile kättesaadavad olla.” Seetõttu võikski dr Nele Juntsoni sõnul heade talvejalanõude soetamisele hakata mõtlema juba suvel. „Headesse talvejalatsitesse tasub kindlasti investeerida,” soovitab ka dr Leho Rips.

Kui jalanõud on olemas, saab tallale kinnitada jäänaaste, et paremini maapinnaga haakuda. „Jäätõkised on minu arvates väga head abivahendid. Poes, jah, on nende eemaldamine raske mõnikord, aga samas kukkumine ja trauma on ju veel raskemate tagajärgedega. Loodan, et turvamehed samuti mõistavad seenioride muret ja lubavad neid jäänaastudega jalanõudega poodi, kuid pead anda ei saa. Samas on järjest ka uusi mudeleid turule tulnud, mida saab hõlpsamini poodi minnes eemaldada,” räägib dr Nele Juntson.

Trauma korral tuleb kiiresti tegutseda, sest kiire ja õige esmaabi aitab ära hoida vigastuse süvenemist või trauma krooniliseks hädaks muutumist.