Tööleping, töövõtuleping või käsundusleping – mida eelistada?
Kui vähegi võimalik, tasub oma tulevase tööandjaga sõlmida mitte töövõtu-, vaid tööleping. Tööleping annab töötajale töövõtu- või käsunduslepingust suuremad õigused ja parema kaitse.
Johannes Mihkelsoni Keskuse koolitusjuht Rene Rässa toonitab, et märkimist väärib ka fakt, et tööampse pakkuv portaal www.goworkabit.ee sõlmib tööotsijatega enamasti töövõtulepinguid – need on tööandjale selgelt kasulikumad. Ei pea maksma puhkusetasu ja lepingut on võimalik lihtsamalt lõpetada.
Mitte-ettevõtjast töötajaga võib töö tegemiseks sõlmida kolme liiki lepinguid – töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu. Töölepingut reguleerib töölepingu seadus, käsundusleping ja töövõtuleping on võlaõiguslikud lepingud. Kõik töötajale Eesti seadustega ettenähtud õigused kohalduvad vaikimisi üksnes töölepingu korral. Võlaõigusliku lepingu juures pole need õigused seadusega tagatud, vaid üksnes kokku lepitavad.
„Töölepinguga on töösuhe on rangelt reguleeritud, töötajale on ette nähtud hulk seadusest tulenevaid õigusi, aga ta peab alluma tööandja reeglitele. Kui töö toimub kellast kellani, konkreetses kohas ja tööandja korralduste järgi (näiteks kassapidaja, sekretär, klienditeenindaja), on see ainuvõimalik variant,” lisab Johannes Mihkelsoni Keskuse koolitusjuht Rene Rässa.
Mille poolest erineb tööleping teistest?
Töölepingu peamine erinevus teiste lepingutega võrreldes on alluvussuhe – töötaja allub tööandja korraldustele, see tähendab, et täidab etteantud tööülesandeid, samuti on üldjuhul fikseeritud tööaeg ja koht.
Töölepingut täidetakse üldjuhul ka isikuliselt – see tähendab, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa töötaja omakorda enda tööd tegema palgata või saata ennast asendama mõnda oma sõpra. Näiteks kaupluses või spordiklubis klienditeenindajana töötav inimene ei saa kuidagi töötada käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuigi leping võib seda nime kanda – sellisel klienditeenindajal on kindlad tööülesanded, tööaeg ja koht, kus ta seda tööd tegema peab.
„Omal ajal naersime, nähes, kuidas soomlasel kukkus punktipealt kell 17 labidas käest. Alles nüüd oleme hakanud mõistma, et kella viieni oli see tööandja aeg ja töö lõpetamine kell viis on töötaja õigus. Eestis on töölepingu seadust remonditud kolmkümmend aastat, kuid veel hiljuti teatas üks tööandja, kui töötaja küsis ületundide tasustamise kohta: „Oi, meil siin Valgas küll pole sellist kommet!” nendib Rene Rässa.
Käsundusleping ja töövõtuleping annavad isesesivuse
Käsundusleping ja töövõtuleping annavad küll tööinimesele suurema iseseisvuse, aga nende lepingute alusel tegutsedes saab ta kaasa vähem soodustusi, suuremaid riske ja kohustusi. „Töötasus kokku leppides tuleb neid asju meeles pidada,” hoiatab Rene Rässa. Tuleb on ka teada, et käsundus- ja töövõtulepingud peavad olema pikemad ja põhjalikumad ning kehtivad ainult lepingus kirjas olevad tingimused. Töölepingu seadus ja muud töötajate soodustused automaatselt ei laiene. Kui lähetuskulude hüvitamist kirjas ei ole, siis neid kulusid ei hüvitata, päevaraha ei saa igal juhul maksta.
Töövõtulepingu korral on lepingupooled tellija ja töövõtja ning lepingu sisuks on kokkulepitud tulemuse saavutamine – näiteks ehitada maja või õmmelda ülikond. Tellija ei saa mõjutada seda, kuidas ja millal töövõtja seda tööd teeb, töövõtja on oma tööprotsesside juhtimisel vaba – oluline on üksnes oodatava tulemuse saavutamine.
Töövõtulepingu puhul eeldatakse ka, et lepingut ei pea täitma isiklikult – näiteks ehitaja või rätsep võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Kokkuvõtteks – töövõtulepingu korral on oluline kokkulepitud tulemuse saavutamine – kuidas see tulemus saavutatakse, pole üldjuhul tähtis.
Töövõtuleping ja käsundusleping on tööandjale odavamad, aga tal puudub kontroll protsessi üle. „Näiteks on töövõtulepinguga tegutseval programmeerijal õigus kogu programmeerimistöö alltöövõtuna sisse osta ja ise samal ajal hoopis puhata. Töö kvaliteedi eest vastutab ta siiski ise,” nendib Rene Rässa.
