Järvamaa – Eesti südamaa
/nginx/o/2022/03/09/14416811t1h21c8.jpg)
Ei ole vist ühtegi teist Eesti piirkonda keset soid ja rabasid, mida Eesti kirjandus nii värvikalt on jäädvustanud. Sealt pärit „Tõe ja õiguse” tegelastes kajastub just Kesk-Eesti eestlasele omane mõttelaad, pidev töörabamine, alalhoidlikkus ja püsivad väärtushinnangud.
Ent ainuüksi ühe päevaga võib Järvamaalt ära käia Norras. Järvamaa servas on Norra-nimeline küla, mis on ümbritsetud rikkalike allikatega.
Õige nimega Norra-Oostriku allikad on Eesti kõige sügavamad ja veerohkemad. Siin purskab iga tund maapinnast välja ligi miljon liitrit vett. Allikatega ühenduses oli ka keerukas tiikide ja kanalite süsteem Norra mõisapargis.
Algne mõisa nimi Kaltenborn kui külmaläte oli samuti allikatega seotud. Mõisa nimi Norra pärineb aga pikaaegsetelt omanikelt perekond Knorringitelt, kes seal 300 aastat majandasid. Praegu on mõisast säilinud varemed ja värvikad mälestused Helgi Laimetsalt: mustrilisest kiviparketist, kahhelkividest kaminahjudest, maalitud seintest.
2006. aastal jutustas ta Järva Teatajale oma ehmatusest, kui ta end kooli tutvustama tuli: „Tollane juhataja oli teinud remonti ning lasknud kõik seinamaalingud tumerohelise ja paneelid tumesinise õlivärviga üle võõbata ja kahhelahje välja lõhkuda.”
Silmapaistev piimandusmaakond
Norra mõisa viimane omanik oli Bernhard Maydell, kellele kuulus ka Udeva mõis. Parun Maydelli suureks teeneks loetakse Eesti punast tõugu piimakarja edendamist.
Aastakümneid hiljem tegi Maydelli piimakari Udeva sovhoosi ja tema lüpsjad kuulsaks üle tollase Nõukogude Liidu.
Järvamaa paistab silma ka praegu. E-piim on üks Eesti suuremaid juustu, või ja proteiinipulbri tootjaid ning vaatab tagasi sajandipikkusele ajaloole. Ettevõte loodi aastal 1910, kui asutati Põltsamaa meierei. „Praegu vuravad autod pidevalt piimaga Leetu,” ütleb E-piima juht Jaanus Murakas, sest Eestis toodetud piimakoguse töötlemiseks ei ole seni võimekust. See muutub aga ülejärgmisel aastal, kui valmib E-piima moodne kõrgtehnoloogiline piimatööstuskompleks. „Ehitus on üks suuremaid investeeringuid Eesti tööstusesse viimaste aastate jooksul,” ütleb peatöövõtja Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller.
Samuti saab endisaegses Imavere meiereihoones proovida, kui lihtne või raske on käsitsi lüpsta.
Eesti Piimandusmuuseumis saab ise E-piima koorest jäätist valmistada. Samuti saab endisaegses Imavere meiereihoones proovida, kui lihtne või raske on käsitsi lüpsta. Piimandusmuuseumi kenas helerohelises kostüümis giid Mille Pullisaar juhib läbi ruumide, mis on täis ajalugu ja kunagisi töövahendeid.
/nginx/o/2022/03/09/14416808t1h6a75.jpg)
„Vanematel inimestel kulub rohkem aega meenutusteks nõukogudeaegsete eksponaatide juures, lapsed imestavad puidust ja metallist koorelahutajate üle,” ütleb ta. Anneli Siimussaar piimandusmuuseumi juhina lisab akordionilugudega meeleolu. „Olen vaimustuses, et elutee on mind toonud tagasi piimandusse,” särab Anneli, kes on lapsena olnud karjak, päevavalves, lüpsja ja torudepesija ning jõudnud olla ka abivallavanem ja linnapea Võhmas.
Kui aknast välja vaadata, juhib Anneli tähelepanu õues kõrvuti seisvatele Piimatüdrukule ja Tikupoisile, see on vihje heale koostööle ristmikul asuva Eesti suurima teeäärse tanklarestoraniga Tikupoiss.
„Siin mägi, seal mägi…
... kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes ning veel rohkemgi,” kirjeldab Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse” esimeses osas.
Kes Türi poolt üle Reopalu Väätsa poole suundub, näeb sama pilti, nagu nägi Tammsaare esiisa Suure-Jaani poolt Vargamäe suunas liikudes. Eesti 100. aastapäevaks ja 2019. aasta parima filmi auhinna pälvinud mängufilm Eespere Andrese ja Tagapere Pearu elust ja tegemistest valmis aga hoopis Võrumaal Vastse-Roosa külas. Seal on praegu filmi-Vargamäe 12hektarine külastuskeskus, kus saab näha filmist tuttavaid kohti, kompleks ühendab autentse osa Eesti talumajapidamisest filmimaailma hoonete ja rajatistega.
„Kuigi ka Järvamaal on palju metsi maha võetud, siis lagendiku taga on ikka veel mets,” ütleb Järvamaa giid Ülo Ormus. Seal leiab sagedamini kui mujal ilvesejälgi. Kevadest jaanipäevani näeb rohkelt käpalisi ja orhideesid, näiteks Rava tammikus, kus kasvab 92 kaitsealust põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd.
